Poola parempoolne europarlamendi liige Braun lõhkus Ukraina mälestussamba Poola-Ukraina piiri lähedal
Poola parlamendiliige ja parempoolse erakonna Konfederacja Korony Polskiej juht Grzegorz Braun koos erakonnakaaslase Marcin Mikszaga hävitasid sotsiaalmeediasse postitatud videos haamritega graniitobelíski, mis pühendati 41 UPA sõjaväelasele, kes langesid lahingus Nõukogude NKVD-ga veebruaris 1946. Poola politsei algatas 6. septembril uurimise, sealhulgas võimaliku vihakuriteo süüdistusega. Siseministeeriumi teatel ei jää süüdlaste teod karistuseta.
Põhipunktid
- Poola europarlamendi liige Grzegorz Braun ja erakonnakaaslane Marcin Miksza lõhkusid haamritega UPA graniitobelíski külas Białystok (Hrubieszówi maakond, Lublini vojevoodkond) Poola-Ukraina piiri lähedal
- Monument pühendas 41 UPA võitlejale, kes langesid lahingus Nõukogude NKVD-ga 1946. aasta veebruaris; mälestuskoht on püsinud 1990. aastatest, praegusel kujul alates 2019. aastast
- Braun postitas teo video ise platvormile X (Twitter) ja nimetas monumenti solvavaks "Ukraina poolt Poola rahva vastu toime pandud genotsiidi ohvrite mälestusele"
- Poola politsei algatas 6. septembril uurimise, sealhulgas süüdistused mälestusmärgi ja hauakoha teotamises, varalise kahju tekitamises ning võimalikus vihakuriteos rahvuse alusel
- Poola siseministeeriumi pressiesindaja Karolina Gałecka teatas, et süüdlaste teod ei jää karistuseta
- 2026. aasta suvel oli monumenti juba vandaalitud (värv ja äralõigatud kaar), mille Ukraina saatkond ametlikult hukka mõistis
- Volodõmõr Birchak, Ukraina relvajõudude ajaloolane ja portaali Istorychna Pravda toimetaja, märkis, et umbes kümme aastat tagasi peatas Ukraina ekshumatsioonilubade väljastamise Poola poolele seoses sarnaste Ukraina hauakohtade teotamistega
Miks see on oluline
Euroopa Parlamendi liikme poolt isiklikult sooritatud ja sotsiaalmeediasse jäädvustatud hauakoha hävitamine tõstatab küsimusi valitud ametnike vastutuse kohta. Tegemist on Poola-Ukraina ajaloolise mälu valusa punktiga – seotud UPA, Volõõnia ja Teise maailmasõja-aegsete vaidlusaluste tegelaste austamisega –, mis on Ukraina EL-i integratsiooniga juba poliitiliselt seotud, nagu märkis Poola asevälisminister Marcin Bosacki augusti lõpus. Poola ametivõimud käsitlevad juhtumit lisaks varalisele kahjule ja teotamisele ka võimaliku vihakuriteona rahvuse alusel. Ukraina kommentaatorid on seostanud intsidenti kahepoolse ekshumatsioonilubade pikaajalise peatamisega, mis viitab võimalikule diplomaatilisele tagajärjele.
Mis juhtus
Poola parlamendiliige ja parempoolse erakonna Konfederacja Korony Polskiej juht Grzegorz Braun, koos erakonnakaaslase Marcin Mikszaga, hävitas haamritega graniitobelíski Poola-Ukraina piiri lähedal asuvas Białystoki külas Dołhobyczówi vallas, Hrubieszówi maakonnas, Lublini vojevoodkonnas. Monument pühendas 41 UPA võitlejale, kes langesid lahingus Nõukogude NKVD-ga veebruaris 1946. Braun postitas teo video ise platvormile X, kutsudes obelíski koheselt lammutama ja väites, et see solvab Poola rahva mälu, keda Ukraina väidetavalt genotsiidis hävitas. Samuti väitis ta, et monument püstitati ebaseaduslikult. Poola politsei algatas 6. septembril uurimise, sealhulgas süüdistused mälestusmärgi ja hauakoha teotamises, varalise kahju tekitamises ning võimaliku vihakuriteo rahvuse alusel. Siseministeeriumi pressiesindaja Karolina Gałecka kinnitas, et süüdlaste teod ei jää karistuseta. Uurimise alguses ei olnud kahtlusaluseid kinni peetud, politsei kogus tõendeid ja kuulas üle tunnistajaid. Tegemist polnud esimese vandaalitsemisega – 2026. aasta suvel oli monumenti juba värviga üle valatud ja kaar ära lõigatud, mille Ukraina saatkond ametlikult hukka mõistis. Braunit on varemgi seostatud Ukraina-vastaste ja Venemeelsete aktsioonidega: 2024. aasta juunis eemaldas ta Krakówis Kosciuszko küngastult Ukraina lipu ilma kohaliku omavalitsuse loata, 2025. aasta aprillis Biała Podlaskas, ning 2024. aasta detsembris kustutas ta Seimi fuajees Hanuka menorat tulekustutiga. Ta oli ainsana Seimis hääletanud Ukraina toetamise resolutsiooni vastu vahetult enne Venemaa täiemahulist sissetungi.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik sisendis olevad allikad on Ukraina meediakanalid ning nad raamistavad Grzegorz Brauni ühtlaselt kui "skandaalset" või "Ukrainofoobset" poliitikut ja "ultranatsionalisti", rõhutades tema teo pahakspanemist. Pealkirjad toovad esile paremäärmusliku identiteedi, kirve/pakri kujundid ja UPA-monumendi hävitamise, jättes õiguslikud või protseduurilised aspektid tagaplaanile. Kajastus tõstab esile 2026. aasta varasemat vandaalitsemist, Ukraina saatkonna hukkamõistu ning ajaloolase Volodõmõr Birchaki kaudu ekshumatsioonilubade pikaajalist peatamist, kujutades intsidenti korduva mustri, mitte üksiku juhtumina. Ukraina sõjaväelane-ajaloolane Volodõmõr Birchak on esile tõstetud kommentaatorina, mis annab allikateks Ukraina hääle, mitte Poola ametlikke ega sõltumatuid Poola meediahääli.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad selles, kas Braun kasutas obelíski lõhkumiseks kirveid/pakreid või haamreid/vasaraid. Konfidentsitasemed sama sündmuse juures kõiguvad samuti märkimisväärselt – näiteks 41 sõduri matusekoha arv ja kahtlusaluste staatus ulatuvad 0,65 kuni 0,98 – ning mitmed Ukraina allikate faktid kannavad madalamat (0,65–0,7) kindlust, eriti Volodõmõr Birchaki väited ekshumatsioonilubade ja taastamiste kohta.
Taust
Hävinud obelisk tähistas 41 Ukraina sõjaväelase matusekohta, kes langesid lahingus Nõukogude NKVD-ga 1946. aasta veebruaris. Mälestuskoht on püsinud 1990. aastatest, praegusel graniidist kujul alates 2019. aastast. Monumenti oli vandaalitud vähemalt kahel korral varem – 2026. aasta suvel (värv ja äralõigatud kaar), mille Ukraina saatkond ametlikult hukka mõistis, ning vahetult enne Brauni videot, kui tundmatud isikud kahjustasid obelíski pealiskirju. Braun juhib parempoolset erakonda Konfederacja Korony Polskiej ning tal on dokumenteeritud Ukrainavastaste tegude ja muude intsidentide ajalugu, sealhulgas Hanuka menora küünalde kustutamine Seimis 2024. aasta detsembris ning ainukesena Seimis Ukraina toetamise resolutsiooni vastu hääletamine vahetult enne Vene sissetungi. OKO.press teatas, et Poolas on matusekohad seaduslikult kaitstud sõltumata sellest, kas halduslikke protseduure järgiti monumendi püstitamisel, mis seab kahtluse alla Brauni väite obelíski ebaseadusliku paigaldamise kohta.