21 Poola parempoolset poliitikut pöördusid Tuskowi ettepanekuga korraldada Lvivis Poola iseseisvuspäeva marss

Miks see on oluline

Algatus on ebatavaline nähtus, kus Poola parempoolsed ja äärmusparempoolsed parteid tegutsevad koos ühise sümbolse žesti nimel Poola iseseisvuspäeval Ukraina linnas. See puudutab Poola-Ukraina suhete poliitiliselt tundlikku ajaloolist pagasit, sealhulgas UPA-teemalist pärandit, ajal mil kahepoolsed suhted on juba pingestunud. Ettepanek on juba pälvinud tugevat kriitikat Ukraina kodanikuühendustelt ja mõnedelt Poola poliitikutelt, sealhulgas allakirjutanute endi seast.

Mis juhtus

21 Poola parempoolset parlamendiliiget allkirjastasid peaminister Donald Tuskile adresseeritud pöördumise, milles nõutakse «Poola iseseisvuspäeva marsi» korraldamist Lvivis 11. novembril, Poola iseseisvuspäeval. Pöördumise autor on PiS-i saadik Dariusz Matecki ning selle on alla kirjutanud saadikud parteidest Prawo i Sprawiedliwość, Konfederacja, Rozwój Plus ja Konfederacja Korony Polskiej. Allkirjastajate hulka kuuluvad Jarosław Kaczyński, Grzegorz Braun ja endine peaminister Mateusz Morawiecki.

Pöördumises kutsutakse Poola valitsust üles korraldama Lvivis ametlikud iseseisvuspäeva pidustused, sealhulgas Poola iseseisvuspäeva marsi läbi linna tänavate, kui märki mälestusest ja solidaarsusest Ukrainas elavate poolakate suhtes. Allkirjastajad väidavad, et Poola riigi abi Ukrainas elavatele poolakatele on ebapiisav, ning märgivad, et Poolas osalevad kohalikud omavalitsused ja riigiasutused Ukraina ürituste rahastamises 24. augustil.

Lvivi kodanikuühendus «Mälu ja Õiglus – Ukraina ohvrite järeltulijate ühendus Poola repressionide ohvritest» nimetas algatust poliitiliseks provokatsiooniks ja kutsus Poola valitsust üles selle tagasi lükkama. Seimi asejuht ja Konfederacja kaasesimees Krzysztof Bosak nimetas ideed «üsna kummaliseks». Ukraina ametivõimud ei olnud avaldamise ajal algatust veel kommenteerinud. Mitmed Poola poliitikud ja eksperdid nimetasid pöördumist meedias «hulluseks» ja Vene provokatsiooniks.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Kõik kuus allikat on Ukraina väljaanded Ukraina keelest. Ukraina kajastus esitab algatust peamiselt provokatiivse ja Ukraina-vastase sammuna, rõhutades Lvivi kodanikuühenduse avaldust, milles seda nimetatakse poliitiliseks provokatsiooniks ja nõutakse Poola valitsuselt selle tagasilükkamist. Ukraina meedia toob esile Poola ajaloolisi küsimusi Ukraina suhtes, sealhulgas UPA-teemalised vaidlused, Grzegorz Brauni monumendijuhtumi ja Poola presidendi Karol Nawrocki varasema otsuse võtta Zelenskilt Orzeł Biały orden ära – see kõik asetab marsiettepaneku laiemasse Poola-Ukraina suhete pinge konteksti. Ukraina valitsus polnud avaldamise ajal algatust veel kommenteerinud.

Taust

Juunis 2026 tegi Poola president Karol Nawrocki Ukraina dekreedi peale, millega nimetati üks sõjaväeüksus «UPA kangelaste» järgi, otsuse võtta Volodõmõr Zelenskilt Poola kõrgeima autasuna antav Orzeł Biały orden ära. Zelenski saatis järgmisel päeval ordeni tagasi ja märkis, et Ukraina on Poola toetuse eest jätkuvalt tänulik ja avatud edasisele koostööle. 8. juulil kohtusid Zelenski ja Nawrocki NATO tippkohtumisel esimest korda pärast ordenikonflikti ning nende vestlus kestis üle tunni.

Üks algatuse allkirjastajatest, Grzegorz Braun (Konfederacja Korony Polskiej juht), on Poola prokuratuuri uurimise all seoses UPA monumendi kahjustamisega Lublinis vojevoodkonnas asuvas 41 UPA sõduri hauaplatsil. Poola välisminister Radosław Sikorski on avalikult teatanud, et Brauni suhtes tuleks avada kriminaalasi.