Saksa kaitseministeerium plaanib eraldada 3,4 miljardit eurot Tomahawk-raketi ja Typhon-laskuri ostuks
Saksa kaitseministeerium kavatseb eraldada ligi 3,4 miljardit eurot USA-s toodetud Tomahawk-tiibrakettide ja Typhon-laskurite ostuks, selgub Politico nähtud sisemisest valitsuse dokumendist. Summast peaks kujunema osa Saksa 2027. aasta eelarvest. Tehing annaks Saksamaale esimese omamaa maapealse kaugtulevõime, mida Berliin kavatseb kasutada Venemaa heidutamiseks.
Põhipunktid
- Saksa kaitseministeerium plaanib eraldada ligi 3,4 miljardit eurot Tomahawk-tiibrakettide ja Typhon-laskurite ostuks.
- Summa pärineb Politico nähtud sisemisest Saksa valitsuse planeerimisdokumendist ning võib eelarve vastuvõtmisel veel muutuda.
- Kaitseministeeriumi esindaja kinnitas, et Ameerika Typhon-süsteemi koos Tomahawk-rakettidega ost jääb planeerituks.
- Saksamaal praegu puudub omamaa maapealne kaugtulevõimekus ja süsteem soovitakse kasutusele võtta käesoleva kümnendi lõpuks.
- Trump ja kantsler Friedrich Merz saavutasid NATO tippkohtumisel Ankaras juulis põhimõttelise kokkuleppe relva ostuks.
- Läbirääkimised puudutavad ka võimalikku ühist tootmist ning Saksa tööstuse kaasamist Tomahawk-i tarneahelasse; tootmismudelit ega tööjaotust veel kokku ei ole.
- Washington säilitab kontrolli tundlike Ameerika tehnoloogiate ja intellektuaalomandi üle.
Miks see on oluline
Ost annaks saksamaale esmakordselt omamaa maapealse kaugtulevõimekuse, mis on Saksa planeerijate sõnul suunatud Venemaa heidutamisele, ning märgib olulist nihet Saksa Teise maailmasõja järgses kaitsepoliitikas. Tööstuskoostöö läbirääkimised võivad tuua Saksa tööstuse Tomahawk-i tarneahelasse, mõjutades Atlandi-üleseid kaitsetööstuse suhteid. Samuti peegeldab tehing Euroopa laiemat relvastumist seoses NATO uue 3,5% SKP sihtnäitajaga põhiliste kaitsevajaduste jaoks 2035. aastaks.
Mis juhtus
Saksa kaitseministeerium kavatseb eraldada ligi 3,4 miljardit eurot USA-s toodetud Tomahawk-tiibrakettide ja Typhon-laskurite ostuks, selgub Politico nähtud sisemisest valitsuse planeerimisdokumendist. See summa on ministeeriumi praegune hinnang kogurahastuse vajadusele ning võib eelarve vastuvõtmisel ja ostu lõplikul heakskiitmisel veel muutuda; selle arvestatakse Saksa 2027. aasta eelarve ettevalmistamisel. Kaitseministeeriumi esindaja kinnitas, et Typhon-süsteemi koos Tomahawk-rakettidega ost jääb planeerituks, kuid keeldus summat kommenteerimast, viidates eelarveprotsessile ja parlamendi rollile kulutuste heakskiitmisel. Süsteem soovitakse kasutusele võtta käesoleva kümnendi lõpuks ning see annaks Saksamaale esmakordselt omamaa maapealse kaugtulevõimekuse, mida planeerijad käsitlevad Venemaa heidutusvahendina.
Taust
2024. aastal leppisid tollane USA president Joe Biden ja tollane Saksa kantsler Olaf Scholz kokku, et USA väed hakkavad 2026. aastast Saksamaal paigutama kaugrelvi, sealhulgas USA juhtimise all olevaid Tomahawk-rakette. Selle 2024. aasta paigutuskava tühistas USA president Donald Trump. 2025. aastal pöördus Berliin ametlikult Washingtoni poole ettepanekuga osta Typhon-laskurid koos Tomahawk-rakettidega. NATO tippkohtumisel Ankaras juulis saavutasid Trump ja kantsler Friedrich Merz põhimõttelise kokkuleppe. Tomahawk-rakette toodab Raytheon ja nende laskeulatus on umbes 2 500 km; Typhon ehk Strategic Mid-Range Fires System on USA maaväe mobiilne laskur, mis on võimeline neid rakette välja laskma. Washington säilitab igasuguse koostöö korral kontrolli tundlike Ameerika tehnoloogiate ja intellektuaalomandi üle. Saksa valitsuse hinnangul läheb uue Venemaa heidutuseks mõeldud kaugrelvade arsenali loomine maksma ligi 12 miljardit eurot. Suurbritannia ja Saksamaa kavatsevad 2034. aastaks välja töötada ühise täppis-kaugmaa raketi, mille laskeulatus ületab 2 000 km. Euroopa tööstusosaluse idee sai hoogu juurde, kui Washington oli sunnitud täiendama oma raketivarusid, mille Iraani vastu peetud sõda väidetavalt tühjaks kulus.