Pentagon kaalub kuni 40 000 USA sõjaväelase väljaviimist Euroopast
Pentagon kaalub radikaalset plaani viia Euroopast ära lennukeid, laevu, relvi ja kümneid tuhandeid USA sõjaväelasi, teatasid USA ametnikud. Kavas olev kuuekuuline ülevaade USA sõjalisest kohalolust Euroopas esitatakse kaitseminister Pete Hegsethile 18. septembril; lõplik soovitus jõuab presidendini 6. novembril. Ühe allika sõnul võib vähendus ulatuda kuni poole ehk ligi 40 000 sõjaväelaseni, mis oleks suurim USA sõjaväe kärbe Euroopas pärast külma sõja lõppu.
Põhipunktid
- Pentagon kaalub lennukite, laevade, relvade ja kümnetuhandete USA sõjaväelaste väljaviimist Euroopast.
- Vähendus võib ulatuda ligikaudu ühe kolmandikuni ehk umbes 25 000 sõjaväelaseni; ühe USA ametniku ja teise allika sõnul võib see küündida kuni poole ehk umbes 40 000-ni.
- Tegemist oleks suurima 80 000-liikmelise USA Euroopa kontingendi kärpega pärast külma sõja lõppu.
- Kaitseminister Pete Hegsethile esitab analüüsi 18. septembril NATO Euroopa kõrgeima liitlasväejuhi ja USA Euroopa väejuhtkonna juhataja kindral Alexus Grynkewich.
- Lõplik soovitus jõuab Hegsethini 6. novembril, seejärel esitatakse see presidendile; võimalikud väljaviimised toimuksid pärast seda.
- Suurimad USA kontingendid asuvad Saksamaal (36 000) ja Itaalias (12 000); kärpeid oodatakse peamiselt Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias.
- Ühe kongressi vabariiklase sõnul on 25 000 sõjaväelase vähendamine vastuvõetamatu, sest Venemaad ei saa odavalt heidutada.
Miks see on oluline
Tegemist oleks suurima USA sõjaväe kärpega Euroopas pärast külma sõja lõppu. Ülevaade on seotud president Trumpi "America First" strateegiaga ning langeb kokku teatatud pingetega mitmete Euroopa liitlastega. Nii vabariiklased kui ka demokraadid USA Kongressis ning Euroopa valitsused on väljendanud muret, et samm julgustaks Venemaad ajal, mil tema agressiooni peetakse kasvavaks. Lõplik otsus jõuab presidendini 6. novembril.
Mis juhtus
Pentagon kaalub plaani viia Euroopast ära lennukeid, laevu, relvi ja kümneid tuhandeid USA sõjaväelasi. Kõne all olev kuuekuuline ülevaade USA sõjalisest kohalolust Euroopas, mille Pentagon kuulutas välja juunis, esitatakse kaitseminister Pete Hegsethile 18. septembril NATO kõrgeima liitlasväejuhi ja USA Euroopa väejuhtkonna juhataja õhuväe kindral Alexus Grynkewichi poolt. Analüüs sisaldab nelja varianti, mis hõlmavad USA õhu-, mere- ja maavägede või muude varade vähendamist ning osade vägede ümberpaigutamist Euroopast NATO idatiiva riikidesse. Hegseth saab lõpliku soovituse 6. novembril ja esitab seejärel presidendile; võimalikud väljaviimised toimuksid pärast seda. Ühe USA ametniku ja kahe teise allika sõnul ei ole otsuseid veel tehtud. Enamik raporteid nimetab vähenduse suuruseks ligikaudu 25 000 sõjaväelast ehk umbes kolmandiku 80 000-liikmelisest kontingendist, kuid ühe USA ametniku ja teise allika sõnul võib kärpe ulatuda kuni poole ehk umbes 40 000 sõjaväelaseni. Suurim USA kontingent — 36 000 sõjaväelast — asub Saksamaal, järgneb umbes 12 000 Itaalias; kärped tabaksid tõenäoliselt peamiselt Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias asuvaid vägesid.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad Ukraina allikad raamistavad võimaliku väljaviimise riskina Euroopa julgeoleolule kasvava Venemaa agressiooni tingimustes, tuues esile seadusandjad ja liitlased, kes hoiatavad, et see julgustaks Venemaad. Nad rõhutavad kärpe ulatust (kirjeldatuna kui suurimat pärast külma sõda) ja toovad välja, et mõjutatud kontingendid on koondunud Saksamaale, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Mõlemad märgivad seost Trumpi "America First" strateegiaga ning otsuse alles lahtist olemust.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad kavandatava kärpe suuruses: enamik raporteid nimetab umbes 25 000 sõjaväelast ehk ligikaudu kolmandiku kontingendist, samal ajal kui üks USA ametnik ja teine allikas ütlesid, et kärpe võib ulatuda kuni poole kontingendist ehk umbes 40 000 sõjaväelaseni. Lisaks esineb nimedes väike varieeruvus: NATO Euroopa kõrgeima liitlasväejuhi nimi on Ukraina-keelsetes raportites esitatud kahel kujul ("Grynkewich" ja "Grinkevich").
Taust
Praegune USA sõjaväe kontingent Euroopas on umbes 80 000 sõjaväelast. Saksamaal asub suurim osa — umbes 36 000 — ning järgneb Itaalia umbes 12 000-ga. Viimase aasta jooksul on USA juba välja viinud kaks roteeruvat lahingugruppi Saksamaalt, alustanud umbes 5 000 personali väljaviimist Grafenwöhri õppusalalt (mille kohta Bild teatas mais 2026) ning suuresti vähendanud oma kohalolku Eestis. Pentagon teatas kuuekuulisest USA sõjalise kohalolu ülevaatest Euroopas juunis. NATO Euroopa kõrgeim liitlasväejuht ja USA Euroopa väejuhtkonna juhataja õhuväe kindral Alexus Grynkewich esitab oma analüüsi kaitseminister Pete Hegsethile 18. septembril.