Zelenski nimetas sõjakirurg Kostiantyn Humeniuki Ukraina relvajõudude meditsiinijõudude ülemaks
Ukraina president Volodymyr Zelenski allkirjastas 14. septembril dekreedi, millega määras sõjakirurgi ja kolonel Kostiantyn Humeniuki Ukraina relvajõudude meditsiinijõudude uueks ülemaks. Samaaegselt vabastati ametist eelmine ülem Anatoli Kazmiršuk. Otsuse langetas president koos relvajõudude ülemjuhataja Myhailo Drapatõiga.
Põhipunktid
- President Zelenski allkirjastas 14. septembril dekreedi (nr 910/2026) sõjakirurg Kostiantyn Humeniuki määramiseks Ukraina relvajõudude meditsiinijõudude ülemaks.
- Otsuse langetas president koos relvajõudude ülemjuhataja Myhailo Drapatõiga.
- Eelmine ülem Anatoli Kazmiršuk vabastati ametist eraldi dekreediga; ta juhtis meditsiinijõude alates 19. novembrist 2023 ning on kindralmajor meditsiiniteenistuses.
- Humeniuk oli enne määramist alates 2019. aastast Ukraina relvajõudude peakirurg.
- Presidendi kantselei asejuhi Pavlo Palisa sõnul on Humeniukil autoriteet sõjaväelaste seas ja vabatahtlike kogukonna usaldus; peamine prioriteet on ukrainlasest sõduri elu ja tervise säilitamine.
Miks see on oluline
Meditsiinijõud on Ukraina relvajõudude oluline haru, mis vastutab lahinguvälja ja sõjaväelise arstiabi eest – ülemaks määramine mõjutab haavatud sõdurite ravi. Tegemist on sõjaaja institutsiooni tippjuhi vahetusega, mille otsuse langetasid ühiselt president ja ülemjuhataja. Eelmise ülema vabastamisele eelnesid kuud avalikku tähelepanu ja sisemisi pingeid meditsiiniteenistuse juhtkonnas. Humeniuki taust praktiseeriva lahingukirurgi ja uuendajana viitab võimalikule prioriteetide muutusele meditsiiniharus.
Mis juhtus
President Volodymyr Zelenski allkirjastas 14. septembril dekreedi, millega määras sõjakirurg ja meditsiiniteenistuse kolonel Kostiantyn Humeniuki Ukraina relvajõudude meditsiinijõudude ülemaks. Dekreet avaldati samal päeval ning kannab numbrit 910/2026. Otsuse langetas president koos relvajõudude ülemjuhataja Myhailo Drapatõiga. Humeniuk töötas enne määramist alates 2019. aastast Ukraina relvajõudude peakirurgina. Samal ajal allkirjastas president eraldi dekreediga Anatoli Kazmiršuki vabastamise meditsiinijõudude ülema ametist; Kazmiršuk juhtis meditsiinijõude alates 19. novembrist 2023 ja on kindralmajor meditsiiniteenistuses. Presidendi kantselei asejuhi Pavlo Palisa teatel on Humeniuk väljateeninud autoriteedi sõjaväelaste seas ja vabatahtlike kogukonna usalduse ning peamine prioriteet uuel ametikohal on ukrainlasest sõduri elu ja tervise säilitamine.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad määramisdokumendi avaldamise kuupäeva täpsustamisel – enamik viitab 14. septembrile, osa artikleid märgib 14. septembrit 2026. Samuti on erinevusi selles, kas ülemjuhataja Drapatõi esitas Kazmiršuki vabastamise ettepaneku augustis üldiselt või konkreetselt 4. augustil. Üks allikas (ZN.UA) iseloomustab Humeniuki 2022. aasta mais Bahmuti lähedases lahinguhaiglas tehtud laparoskoopilist neerueemaldamist esimeseks selletaoliseks operatsiooniks maailmas lahingutingimustes, samas kui teised allikad kirjeldavad seda esimeseks sarnaseks operatsiooniks Ukrainas ilma ülemaailmse raamistikuta.
Taust
Kostiantyn Humeniuk sündis 29. septembril 1973 Vinnitsjas ning lõpetas Vinnitsja baasmeditsiiniõppeasutuse (1992), M. I. Pirogovi nimelise Vinnitsja riikliku meditsiiniülikooli (1998) ja Ukraina sõjaväemeditsiini akadeemia (2001). Alates 2001. aastast teenis ta Vinnitsja sõjaväe-meditsiiniasutustes, edenedes erakorralise kirurgia osakonna arstist endoskoopilise kirurgia ja diagnostika kliiniku juhatajaks. Aastatel 2014–2019 teenis ta ATO ja Ühendjõudude operatsiooni tsoonis, olles muuhulgas 95. õhuründabrigaadi koosseisus meditsiiniõe-brigaadi vanem (2014), 59. sõjaväe mobiilhaigla juhtivkirurg Luhanski lähedal (2015), ATO peakkirurg (2017) ning Ühendjõudude operatsiooni peakkirurg (2018–2019). Mais 2022 sooritas ta Bahmuti lähedal lahinguhaiglas laparoskoopilise neerueemaldamise haavatud patsiendile; üks allikas nimetab seda esimeseks selletaoliseks operatsiooniks maailmas lahingutingimustes. 2022. aastal juurutas ta REBOA-süsteemi (Resuscitative Endovascular Balloon Occlusion of the Aorta) kasutuse relvajõududes lahingutingimustes. Tal on meditsiiniteaduste kandidaadi kraad (2009) ja doktorikraad (2025). Talle on antud teenelise arsti tiitel (11. oktoober 2018), ta on Borys Patoni nimelise Ukraina rahvuspreemia laureaat ning on saanud Teenete ordeni III klassi (2022) ja kodumaa kaitsja medalit. Ta on enam kui 53 teaduspublikatsiooni autor ning kuue leiutise patendi omanik. Alates 2024. aastast on ta Ukraina sõjaväemeditsiini akadeemia sõjakirurgia kateedri professor. Lahkuva ülemana oli Anatoli Kazmiršuk ametis alates 19. novembrist 2023 ning on kindralmajor meditsiiniteenistuses, sõjaväearst, meditsiiniteaduste doktor ja professor. Ukrainska Pravda viidates allikatele esitas ülemjuhataja Drapatõi ettepaneku Kazmiršuki vabastamiseks augustis (mõned allikad täpsustavad 4. augustil). Rahvasaadik Marjana Bezuhla on Kazmiršuki nimetanud "endise ülemjuhataja Oleksandr Sõrski inimesena". 2023. aasta juulis teatas 82. eraldi õhuründabrigaadi meditsiiniteenistuse juht Anton Ševtšuk oma brigaadile tarnitud mittekvaliteetsetest Hiina žguttidest; žgutid asendati. Kazmiršukit mainiti seoses otsusega viia Ševtšuk madalamale ametikohale ning Ševtšuki kodus tehti läbiotsimisi pärast tema kaebust.