Ukraina ülemjuhataja Drapatõi koostas «sõjaplaani» ja saatis selle RNBO-le läbivaatamiseks
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Myhailo Drapatõi koostas nn sõjaplaani, mille ta esitas Julgeoleku- ja Kaitse Nõukogule (RNBO) läbivaatamiseks. Dokument on olnud nõukogu menetluses juba mitu nädalat ning käsitleb muuhulgas küsimust, kas esimesel joonel tuleks hoida sõdureid, kes täidavad vaid «silmade ja kõrvade» rolli. Samal ajal on Drapatõi saatnud kümneid koloneleid ja kindraleid reservi.
Põhipunktid
- Ülemjuhataja Myhailo Drapatõi koostas nn sõjaplaani ja esitas selle Julgeoleku- ja Kaitse Nõukogule (RNBO) läbivaatamiseks.
- Dokument on nõukogus menetluses olnud juba mitu nädalat; uudise avaldas 5. oktoobril Ukrajinska Pravda, viidates kahele kõrge taseme allikale.
- See on Ukrajinska Pravda hinnangul tõenäoliselt esimene omalaadne «sõjaplaan» Ukrainas alates täiemahulise sissetungi algusest.
- Plaan peaks vastama küsimusele, mida Ukraina armee peab Ukraina säilimiseks tegema ja milliste tähtaegade jooksul.
- Drapatõi määras 22. juulil 2026. relvajõudude ülemjuhatajaks, asendades Oleksandr Sõrskõi.
- Drapatõi on saatnud reservi kümneid koloneleid ja kindraleid; muu hulgas eemaldati 11. korpuse komandör Oleksi Maistrenko, 19. korpuse komandör Oleksandr Bakulin ning vägede juhtkonna asetäitja Oleksandr Nesterenko.
Miks see on oluline
Plaan on Ukrajinska Pravda andmetel tõenäoliselt esimene omalaadne dokument Ukrainas alates täiemahulise sissetungi algusest ning peaks määratlema, mida Ukraina armee peab riigi säilimiseks tegema ja milliste tähtaegade jooksul. See on vastus Ukraina sõjaväelaste korduvatele kaebustele strateegilise visiooni puudumise üle. Plaani juurde kuulub ka juhtkonna vahetus – kümnete kõrgemate ohvitseride üle viimine reservi – mis annab märku ulatuslikumatest reformidest.
Mis juhtus
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Myhailo Drapatõi koostas nn sõjaplaani ja esitas selle läbivaatamiseks Julgeoleku- ja Kaitse Nõukogule (RNBO). 5. oktoobril avaldatud Ukrainska Pravda raporti kohaselt, millele viidati kahele kõrge taseme allikale, on dokument olnud nõukogus menetluses juba mitu nädalat ning see on tõenäoliselt esimene omalaadne sõjaplaan Ukrainas alates täiemahulise sissetungi algusest. Plaan peaks vastama küsimusele, mida Ukraina armee peab Ukraina säilimiseks tegema ja milliste tähtaegade jooksul, ning käsitleb praktilisi küsimusi – sealhulgas seda, kas esimesel kaitseliinil tuleks hoida sõdureid, kes täidavad vaid «silmade ja kõrvade» rolli, kuid ei saa sisuliselt lahingusse astuda. Drapatõi määrati ülemjuhatajaks 22. juulil 2026, asendades Oleksandr Sõrskõi. Samal ajal on ta saatnud reservi kümneid koloneleid ja kindraleid – muu hulgas 11. korpuse komandöri Oleksi Maistrenko, 19. korpuse komandöri Oleksandr Bakulini ja maaväe juhtkonna asetäitja Oleksandr Nesterenko. Uuesti on juurde toodud ka ohvitserid, kes tema eelkäijate all kõrvale jäeti – näiteks Serhi Sobko ja Emil Iškulov.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik neli allikat on Ukraina meediaväljaanded ning kajastus keskendub kodustele institutsioonilistele arengutele: RNBO menetlusprotsessile, plaani sisule ja juhtkonna vahetusele Kindralstaabis. Kaitseministri või välispartnerite reaktsioone ei kajastata. Ukraina korpusejuhi tsitaat rõhutab pikaajalise strateegia vajadust («umbes 30 aastat»), ning tervikuna raamistatakse dokumenti ajalooliselt olulisena – võimaliku esimese omalaadse strateegilise dokumendina alates täiemahulise sissetungi algusest.
Taust
Drapatõi määrati relvajõudude ülemjuhatajaks 22. juulil 2026, asendades Oleksandr Sõrskõi. Varsti pärast ametisse astumist tühistas ta üle 30 aegunud Kindralstaabi käsku ning käivitas ohvitserkonna – sealhulgas sõjaväeluure peadirektoraadi (GUR/GShU) – läbivaatuse. Viimase umbes kuue nädala jooksul on ohvitseride reservpataljon täitunud enneolematu mahuga. Drapatõi on nõudnud, et kõik komandörid töötaksid olukorrateadlikkuse süsteemiga «Delta», ja aegunud käskude tühistamise tulemusena on formaalse aruandluse maht vähenenud.