Zelenski palgeni Kravtšenko tagandamist pärast kahtlustuse esitamist NABU juhile

Miks see on oluline

See intsident testib otseselt Ukraina sõltumatute korruptsioonivastaste institutsioonide – NABU ja SAPO – sõltumatust, mis on Euroopa Komisjon korduvalt nimetanud Ukraina EL-i liikmesuse tee eeltingimuseks. Peaprokuröri avalik rünnak riigi peamise korruptsioonivastase büroo juhi vastu ning tema sama õhtu lahkumine välismaale kujutavad endast seni nägemata lahtist konflikti peaprokuratuuri ja korruptsioonivastaste organite vahel, kus president on avalikult asunud peaprokuröri vastu. Kõik see toimub „Kartaago" erioperatsiooni taustal, mis paljastas väidetavat korruptsiooni peaprokuratuuri enda sees, tõstes panuse Ukraina õigus- ja õiguskaitsekorralduse tuleviku jaoks.

Mis juhtus

14. septembril 2026 avaldas peaprokurör Ruslan Kravtšenko hommikuse videopöördumise, milles teatas, et on allkirjastanud kahtlustuse NABU direktori Semen Krõvonose suhtes. Kahtlustus hõlmab kaht episoodi: väidetavat ametlike dokumentide võltsimist ebaseadusliku hüve saamiseks eriti suures ulatuses ning fiktiivset lapsendamist, mille eesmärk oli 2008.–2009. aasta valijate altkäemaksu juhtumist karistusest kõrvale hiilida. Lisaks allkirjastas Kravtšenko kahtlustuse isiku suhtes, kes on lähedane SAPO juhile Oleksandr Kõlmenkole – süüdistades teda VAKSi kohtunike mõjutamises, ebaseadusliku hüve pakkumises ja mobiliseerimisest kõrvalehoidumise soodustamises.

Sündmus järgnes 4. septembril algatatud „Kartaago" operatsioonile, mille käigus NABU ja SAPO paljastasid peaprokuratuuri ametniku Serhi Kropõva juhitud väidetava kuritegeliku organisatsiooni, mis „katusas" petturlikke kõnekeskusi. Kõrgema korruptsioonivastase kohtu (VAKS) võttis Kropõva 6. septembril vahi alla alternatiivse kautsjoniga 120 miljonit grivnat. 7. septembril esitas Kravtšenko pärast kohtumist presidendiga tagasiastumisavalduse, kuid jäi ametisse kuni Riigiduuma hääletuseni, kuna parlament polnud nädal aega plenaaristungeid pidanud.

Samal päeval, kui Kravtšenko kahtlustuse avaldas, reageeris president Zelenski tunni jooksul, öeldes, et „see peaprokurör sai ise teada, et tema ainus tee on ametist tagandamine", ning esitas Riigiduuma seadusliku tagandamistaotluse. Õhtul allkirjastas ta dekreedi nr 905/2026, millega Kravtšenko sõjaseisukorra seaduse artikli 11 lõike 2 alusel ametist peatas. Riigiduuma õiguskaitsekomisjon toetas taotlust ühehäälselt ja „Sluha Narodu" fraktsiooni juht Davõd Arahamia teatas, et tagandamishääletus toimub 15. septembril.

NABU ja SAPO andsid välja ühise avalduse, milles teatasid, et 14. septembri hommikuks ei olnud Krõvonosele ühtegi kahtlustust ametlikult kätte toimetatud, ning nimetasid Kravtšenko tegevust jätkuks „süstemaatilisele rünnakule sõltumatute korruptsioonivastaste organite vastu". Õhtul teatas ka OGP, et keegi ei ole selles kriminaalasjas seaduses ettenähtud korras kahtlustust saanud ning vastavad kanded ühtses eeluurimisregistris (ERDR) on tühistatud. Brüsselis kinnitas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Guillaume Mercier, et komisjon on olukorrast teadlik, kuid ei kommenteeri üksikjuhtumeid, ning rõhutas EL-i nulltolerantsi poliitikat ja sõltumatute korruptsioonivastaste organite kaitsmise vajadust.

Kus kajastused lahknevad

Allikad ei ole ühel meelnel selles, kas Krõvonosele kahtlustus tegelikult ja seaduslikult kätte toimetati: Kravtšenko ja OGP kommunikatsioonijuht algul väitsid, et kahtlustus allkirjastati ja kanti ERDR-i; Kravtšenko hiljem väitis, et saatis selle postiga kättetoimetamiskviitungitega. NABU, SAPO ja Krõvonos ise ütlesid, et paberdokumenti ei toimetatud isiklikult kätte ei Krõvonosele ega NABU/SAPO-le. 14. septembri õhtul teatas OGP ametlikult, et keegi ei ole seaduses ettenähtud korras kahtlustust saanud ja ERDR-i kanded on tühistatud.

Samuti lahknevad allikad selles, kas Kravtšenko tegelik reisi eesmärk oli ametlikult välja kuulutatud PACE parlamentaarse võrgustiku istung Pariisis või hoopis Leedu / Brüsselisse suunduv töölähetus, mida kasutati piiri ületamiseks.

Kolmandaks vaidlevad allikad selle üle, kas Kravtšenko sai riigist lahkuda ainult president Zelenski loal (nagu väidab Korruptsioonivastase Tegevuse Keskus, lisades, et luba anti vastutasuks Krõvonose kahtlustuse allkirjastamise eest) või on peaprokurör põhiseaduslikult sõltumatu ning võis reisi ise korraldada, nagu kinnitas parlamendiliige Serhi Vlasenko.

Neljaks, allikad ei nõustu, kas Kravtšenko väide, et „Kartaago" läbiotsimiste käigus saadi peaprokuratuurist kätte kaitstud menetlustoimikud ja varastati dokumente, paikneb: Kravtšenko esitas oma väite kinnituseks läbiotsimisprotokolli; NABU, SAPO ja Krõvonos kinnitavad, et võeti vaid väljavõte (dovídka) NABU detektiivide vastu suunatud luurejuhtumite kohta, mitte kriminaaltoimikud ise.

Viiendaks, allikad erinevad selles, kas president Zelenski ise oli Kravtšenko poliitiliselt takistanud kahtlustusi väljastamast (Kravtšenko enda väide) või olid allikad presidendi kantseleis teatanud RBC-Ukrainale, NV-le ja LIGA.net-ile, et tegemist oli peaprokuröri isikliku initsiativiga, mida presidendi kantseleiga ei kooskõlastatud.

Taust

4. septembril 2026 teatasid NABU ja SAPO operatsioonist „Kartaago", mis paljastas väidetava kuritegeliku organisatsiooni, mida juhtis peaprokuratuuri kõrge ametnik – meediakajastustes nimetatud Serhi Kropõva, rahvusvahelise õigusalase koostöö osakonna asejuhataja. Organisatsiooni süüdistatakse petturlike kõnekeskuste „katusamises" ja saadud tulu rahapesus. Viiele kahtlustatavale, sealhulgas Kropõvale, esitati kahtlustus; Kropõva võeti 6. septembril VAKSi poolt vahi alla alternatiivse kautsjoniga 120 miljonit grivnat.

Ruslan Kravtšenko määrati peaprokuröriks juunis 2025 pärast Riigi maksuameti juhtimist detsembrist 2024 juunini 2025. Ta esitas tagasiastumisavalduse 7. septembril 2025 „Kartaago" operatsiooni kontekstis, kuid jäi peaprokuröri ametikohale kuni Riigiduuma hääletuseni.

Sõltumatud korruptsioonivastased organid – NABU (uurimisbüroo) ja SAPO (spetsialiseeritud prokuratuur) – loodi pärast 2014. aasta Maidani revolutsiooni EL-i ja IMF-i toetusel ning on pikka aega olnud Euroopa Liidu jaoks Ukraina suhtes kehtivaks võrdlusaluseks. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Guillaume Mercier kinnitas 14. septembril taas, et korruptsioonivastane võitlus on „võtmetähtsusega element" igale EL-i kandidaatriigile ja et sõltumatud korruptsioonivastased organid on Ukraina õigusriigi „nurgakiviks".

Krõvonose vastu esitatud kahtlustuse tekst, mille peaprokuratuur avaldas, hõlmab kaht episoodi: väidetavat fiktiivset lapsendamist 2008.–2009. aastal, mida kasutati 2008.–2009. aasta valijate altkäemaksu juhtumist amnestia saamiseks, ning väidetavat 2014. aasta ebaseadusliku hüve taotlust seoses maatehinguga Krõvonose töö ajal Obuhhivi linna- ja rajaoiguse osakonnas.