Ukraina parlament andis peaprokurör Kravchenkole valamuutuse pärast tema põgenemist välismaale

Miks see on oluline

Käimasolev peaprokurör üritas esitada kahtlustusi riigi kahe peamise korruptsioonivastase organi juhtidele ning põgenes seejärel ise välismaale. Verkhovna Rada vabastas ta ühe päevaga ametist 317 häälega — konstitutsioonilise enamusega — mis tähistas teravat lahknemist presidendi kantselei (Bankova) ja peaprokuratuuri vahel. Operatsioon "Carthage" seob peaprokuratuuri enda ametnikke korruptsioon skeemiga, paljastades sisemise tasakaalustussüsteemi nõrkuse. Järgmise peaprokuröri valiku ja EL-i liikmesusega seotud konkursipõhise ametisse nimetamise kohustuse küsimus mõjutab otseselt Ukraina õigusriigi reformi ja Euroopa integratsiooni teed.

Mis juhtus

7. septembril 2026 esitas Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko tagasiastumispalve. 14. septembri õhtul teatas ta kahtlustusest NABU direktori Semen Krivonose suhtes dokumendipettuses ebaseadusliku hüve saamiseks eriti suures ulatuses ning allkirjastas ka kahtlustuse isikule, kes on SAPO juhi Oleksandr Kõmenko lähedane. Samal õhtul lahkus Kravtšenko ametiautoga Ukrainast — esmalt Leetu, seejärel viieks päevaks Prantsusmaale, vormistades endale välislähetuse, mille ta allkirjastas ise 13. septembril, olles veel peaprokuratuuri juht. Tema nimi ei olnud PACE istungjärja päevakorras.

Krivonos eitas kahtlustuse kättetoimetamist ja nimetas juhtumit võltsinguks, öeldes, et avalatud materjalidest nähtub ka SBU osalus. NABU nimetas Kravtšenko avaldust jätkuks rünnakule korruptsioonivastaste organite vastu. 14. septembri õhtul avaldas peaprokuratuur eitava teate, et ühelegi isikule kahtlustust nõuetekohaselt ei esitatud, õiguslik alus puudus ning ERDR-i kanded tühistati.

Samal õhtul allkirjastas president Zelensky käskkirja, millega ta kõrvaldas Kravtšenko peaprokuröri ametikohalt. 15. septembril 2026 hääletas Verkhovna Rada 317 poolthäälega Kravtšenko ametist vabastamise poolt ja president allkirjastas vabastamiskäskkirja; ajutist peaprokuröri ei olnud määratud kuni artikli avaldamiseni. Hiljem nimetas president Anton Kovaltski, Hmelnytski oblasti prokuratuuri juhi, ajutiseks peaprokuröriks.

Samal päeval, 15. septembril, viisid NABU ja SAP läbi läbiotsimise Kravtšenko endise asetäitja ja endise maksuameti juhi kohusetäitja Lesia Karnauhhi juures; kabinet lõpetas 14. septembril Karnauhhi volitused maksuameti juhi kohusetäitjana. NABU ja SAP keeldusid läbiotsimist kommenteerimast.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina meediakajastus keskendub presidendi kantselei (Bankova) ja korruptsioonivastase taristu (NABU, SAP) konfliktile. Poliitikaanalüütik Volodõmõr Fesenko ja Korruptsioonivastase Keskuse juht Darja Kalenjuk pakuvad põhjalikke analüüse Kravtšenko ametissenimetamise motiivist, tema põgenemisest ja Bankova kriisijuhtimise strateegiast. Fesenko sõnul hõlmab Bankova kriisivastane tegevus: distantseerumist Kravtšenkost, tema lahkumise soodustamist välismaale, infopoliitilist kampaaniat NABU ja SAPO juhtkonna diskrediteerimiseks "paguluses prokuröri" Kravtšenko, anonüümsete Telegrami kanalite ning mõnede meediakanalite kaudu, Krivonose suhtes esitatud kahtlustuse tühistamist, Kravtšenko ametist vabastamist ja uue "Kravtšenko" leidmist peaprokuröriks — algselt ajutise staatuse alusel — ning ühiskonnas vastastikuste süüdistuste ja umbusu efekti loomist. Kalenjuk rõhutab, et tähtsam kui järgmise peaprokuröri isik on ametissenimetamise kord, ning loodab, et rakendatakse EL-i liikmesusega seotud konkursimenetlust rahvusvaheliste ekspertide otsustava osalusega Kõrgema Õiguskaitsekoja kaudu.

Kus kajastused lahknevad

Allikad ei ole ühel meelel selles, kas kahtlustus NABU direktorile Semen Krivonosele tegelikult esitati: Kravtšenko teatas sellest 14. septembril avalikult, väites et NABU sai operatsiooni "Carthage" käigus juurdepääsu kriminaalmenetluse materjalidele; Krivonos eitas kahtlustuse kättetoimetamist ja nimetas juhtumit võltsinguks; peaprokuratuur avaldas seejärel teate, et kahtlustust nõuetekohaselt ei esitatud, õiguslik alus puudus ja ERDR-i kanded tühistati.

Allikad lahknevad ka selles, kas Kravtšenko lahkumine välismaale kooskõlastati presidendi kantseleiga või oli tema ühepoolne samm: Fesenko peab Bankova-kooskõlastuse versiooni usutavaks, viidates ajakirjanik Myhailo Tkatši teadetele andmebaasi "majakese" ja Davõd Arakhamia teadlikkuse kohta 13. septembrist, kuid kirjeldab Krivonose kahtlustuse samaaegset teatavaks tegemist kui Kravtšenko isiklikku algatust, mis murdis Bankova plaanid; Kalenjuk läheb kaugemale ja väidab, et Kravtšenkole anti sisuliselt aeg riigist lahkuda, et ta saaks ettevalmistatud kahtlustused välismaalt kuulutada.

Lisaks erinevad allikad selle poolest, millisel ööl Kravtšenko piiri ületas: üks artikkel märgib väljasõitu ööl vastu 14. septembrit, kaks teist aga 14. septembrit ennast.

Taust

Operatsiooni "Carthage" viisid läbi NABU koos SAPO-ga ning see puudutab korruptsioon skeemi, milles peaprokuratuuri esindajad on kahtlustelane alla (sealhulgas peaprokuratuuri rahvusvahelise koostöö osakonna asetäitja Serhii Kropõva). Kravtšenko, kes esitas tagasiastumispalve 7. septembril 2026, oli Ukraina ajaloo noorim peaprokurör ning neljas president Zelensky ametiajal, kelle ametiaja lõpp viis ta väljapoole Ukrainat (pärast Rjabošapkat, Venедіктовat ja Kostini). Ukraina oli võtnud kohustuseks kehtestada konkursipõline peaprokuröri ametissenimetamise kord rahvusvaheliste ekspertide otsustava osalusega Kõrgemas Õiguskaitsekojas, mis on osa EL-i liikmesusega seotud "Kačka-Kosi plaanist" ja 2014. aastast pärit EL-iga seotud lubadusest; kabinet ei olnud selleks oma eelnõud veel esitanud. Lesia Karnauhh, Kravtšenko endine asetäitja ja endine maksuameti juhi kohusetäitja, vabastati kabineti poolt 14. septembril ning NABU ja SAPO teostasid tema juures 15. septembril läbiotsimise.