Venemaa sõjalaev tulistas signaalrakettidega Taani õhujõudude helikopteri pihta
14. septembri õhtul tulistas Venemaa fregatt rahvusvahelistes vetes Gedseri lähedal signaalrakettidega Taani õhujõudude helikopteri AS-550 Fennec suunas. Taani kutsus Vene suursaadiku välja selgitusi andma. Peaminister Mette Frederiksen kirjeldas juhtumit Venemaa kasvava agressiivsuse ja hübriidsõja eskalatsioonina Euroopa vastu. NATO, Ukraina ja Euroopa Komisjon mõistsid juhtumi hukka, Vene suursaadik Vladimir Barbin süüdistas aga Taani helikopterit provokatsioonis.
Põhipunktid
- 14. septembri õhtul tulistas Venemaa fregatt kaks signaalraketti Taani õhujõudude helikopteri AS-550 Fennec suunas, millest üks lendas helikopterile lähedale.
- Juhtum leidis aset rahvusvahelistes vetes Taani saare Falsteri lõunapoolseima punkti Gedseri lähedal; helikopter tegi fregatist rutiinset fotolendu.
- Taani kutsus Vene suursaadiku Vladimir Barbini välja selgitusi andma fregati meeskonna tegude kohta.
- Peaminister Mette Frederiksen nimetas juhtumit Venemaa kasvava agressiivsuse ja hübriidsõja eskalatsioonina Euroopa vastu, ütles, et NATO on proovile pandud, ning kutsus üles tugevdama Taani ja Euroopa kaitset.
- Välisminister Lars Løkke Rasmussen nimetas signaalrakettide tulistamist helikopteri pihta „absoluutselt vastuvõetamatuks“; NATO esindaja Allison Hart nimedas juhtumit Venemaa vastutustundetuks teoks, mille eesmärk on hirmutada NATO liitlasi.
- Ukraina välisminister Andrii Sybiha väljendas Taanile täielikku solidaarsust, pidades Venemaa tegusid provokatiivseteks ja vastuvõetamatuteks, ning kinnitas Ukraina valmidust panustada Euroopa kaitse tugevdamisse.
- Vene suursaadik Vladimir Barbin süüdistas Taani helikopterit provokatsioonis, teatas Vene kavatsusest juhtumit uurida ning väitis, et Venemaa on korduvalt teinud ettepaneku mereintsidentide vältimise kokkuleppeks, mille Taani on järjepidevalt tagasi lükanud.
Miks see on oluline
Tegemist on otsese militariseeritud intsidendiga NATO liikmesriigi õhujõudude ja Venemaa sõjalaeva vahel rahvusvahelistes vetes, mis on viinud diplomaatilise kriisini: Taani kutsus Vene suursaadiku välja ning NATO, Ukraina ja Euroopa Komisjon mõistsid juhtumi ühiselt hukka. Juhtum illustreerib Frederikseni ja teiste Euroopa juhtide sõnul Venemaa kasvavat hübriidset agressiooni Euroopa vastu, mille eesmärk on hirmutada ja külvata lõhestust. Vene suursaadiku vastuargument — et Taani helikopter provotseeris fregatti ning Venemaa on pakkunud mereintsidentide kokkulepet, mille Taani on tagasi lükanud — muudab juhtumi kahepoolseks süüdistustevahetuseks, millel on potentsiaal kujuneda laiemaks Euroopa-Venemaa diplomaatiliseks pingekoldeks.
Mis juhtus
14. septembri õhtul tulistas Venemaa fregatt kaks signaalraketti Taani õhujõudude helikopteri AS-550 Fennec suunas rahvusvahelistes vetes Taani saare Falsteri lõunapoolseima punkti Gedseri lähedal. Üks rakettidest lendas helikopterile lähedale. Helikopter tegi fregatist sel hetkel rutiinset fotolendu. Pärast juhtumit kutsus Taani välisministeerium Vene suursaadiku Vladimir Barbini välja selgitusi andma fregati meeskonna tegude kohta. Peaminister Mette Frederiksen iseloomustas intsidenti osana laiemast Venemaa kasvava agressiivsuse mustrist Euroopa suunal ning ütles, et NATO on proovile pandud ja Taani vastus on ühtsemaks saamine ning riigi ja Euroopa kaitse tugevdamine. Välisminister Lars Løkke Rasmussen nimetas signaalrakettide tulistamist helikopteri pihta absoluutselt vastuvõetamatuks. NATO esindaja Allison Hart nimetas juhtumit Venemaa vastutustundetuks teoks, mille eesmärk on hirmutada NATO liitlasi. Ukraina välisminister Andrii Sybiha väljendas Taanile täielikku solidaarsust, pidades Venemaa tegusid provokatiivseteks ja vastuvõetamatuteks ning kinnitas Ukraina valmidust panustada Euroopa kaitse tugevdamisse. Euroopa kaitsetööde volinik Andrius Kubilius süüdistas Venemaad manipuleerimises ja Taani süüdistamises. Vene suursaadik Vladimir Barbin lükkas süü üle: tema sõnul provotseeris Taani helikopter oma manöövritega fregatti, Vene pool kavatseb juhtumit uurida, ning Venemaa on korduvalt teinud ettepaneku mereintsidentide vältimise kokkuleppeks, mille Taani on järjepidevalt tagasi lükanud. Taani kaitseministeerium teatas, et relvajõudude helikopteril olid täiesti õigustatud põhjused manööverdada seal, kus ta manööverdas.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kättesaadavad allikad on Ukraina meediaväljaanded ning need raamistavad intsidenti Venemaa provokatsioonina NATO liitlase vastu. Kaalukamalt tuuakse esile Ukraina ja Euroopa institutsioonilist reageeringut: välisminister Andrii Sybiha solidaarsusavaldust ja Euroopa Komisjoni hukkamõistu. Ukraina kajastused seovad juhtumi laiema kontekstiga — Venemaa sõda Ukrainas, väidetavad sabotaažikavad Taani kaitsetööstuse ettevõtete vastu, mis on seotud sõjalise abiga Kyyvile, ning Frederikseni märgitletud Venemaa kasvava hübriidagressiooni mustriga kogu Euroopas.
Kus kajastused lahknevad
Vastutus intsidendi eest on vaidlustatud. Taani, NATO, Ukraina ja Euroopa Komisjon peavad juhtumit Venemaa provokatiivseks ja vastutustundetuks teoks: Taani kaitseministeerium kinnitas, et helikopteri manöövrid olid täielikult õigustatud, NATO esindaja Allison Hart nimetas juhtumit Venemaa vastutustundetuks teoks NATO liitlaste hirmutamiseks, Ukraina välisminister Andrii Sybiha pidas Venemaa tegusid provokatiivseteks ja vastuvõetamatuteks ning Euroopa kaitsetööde volinik Andrius Kubilius süüdistas Venemaad manipuleerimises. Vene suursaadik Vladimir Barbin lükkas süü üle: tema sõnul provotseeris Taani helikopter oma manöövritega fregatti, Vene pool kavatseb juhtumit uurida, ning Venemaa on korduvalt pakkunud mere- ja õhuruumi-intsidentide vältimise kokkulepet, mille Taani on järjepidevalt tagasi lükanud.
Taust
Septembri alguses teatas Taani luure, et Venemaa valmistab sabotaažioperatsioone Taani kaitsetööstuse ettevõtete vastu, mis on seotud sõjalise abiga Kyyvile. Peaminister Frederiksen seostas helikopteritulistamise juhtumit laiema Venemaa käitumismustri ja NATO vastu suunatud kasvava agressiivsusega, mida on täheldatud kogu Euroopas.