Eesti politsei: Milrem Roboticsi süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaaž

Miks see on oluline

Eesti riiklikult kinnitatud sabotaažisüüdistus Vene eriteenistuste vastu tähendab ametlikku vastutuselevõttu NATO ja EL-i liikmesriigi territooriumil toimunud rünnaku eest ning asetab juhtumi laiemasse mustrisse, kus Lääne ametnikud on alates veebruarist 2022 tuvastanud umbes 200 sabotaaži ja muud vaenulikku juhtumit. Rünnatud ettevõte tarnib Ukraina relvajõududele THeMIS-i mehitamata maasõidukeid, mistõttu oli löök suunatud Ukraina kaitsetaristu, mitte pelgalt tsiviilobjekti vastu. Eesti vastus – Vene ajutise asjaajaja väljakutsumine – ning Kremli avalik eitamine muudavad juhtumi Eesti-Vene diplomaatiliseks vastasseisuks, mille kaalukust suurendavad avaldused, et EL ja Eesti jätkavad Ukraina toetamist ja rõhuvad Venemaa vastu edasi.

Mis juhtus

Ööl vastu 15. augustit 2025 puhkes Tallinnas Lasnamäe linnaosas Betoni tänaval tulekahju hoones, mida kasutab Eesti kaitsetööstusettevõte Milrem Robotics. Päästjad saabusid kiiresti ja piirasid tule leviku; ohvreid ei teatatud. Pärast põhjalikku uurimist jõudis Eesti Siseturvalisuse Talitus (Kapo) järeldusele, et tegemist oli Venemaa eriteenistuste tellitud, tahtlikult ettevalmistatud sabotaažiga ning et rünnaku meetodid langevad kokku teiste Euroopas Venemaa nimel sooritatud sabotaažitegudega. Peaminister Kristen Michal kinnitas 29. septembril Eesti leide täie kindlusega ja ütles, et rünnak on osa laiemast Venemaa kampaaniast Euroopas, mille eesmärk on hirmutada liitlasi ning vähendada toetust Ukrainale.

Kolm kahtlusalast – kõik Läti kodanikud – peeti kinni Lätis (kaks 17. augustil ja kolmas 18. augustil) ning nad anti Eestile välja 17.–18. septembril; Lätis tehtud läbiotsimistel leidi suur hulk andmekandjaid ja esemeid, mida saaks kasutada süütamiseks. 29. septembril kutsus Eesti Välisministeerium välja Vene ajutise asjaajama Lenar Salimullini. Kapo peadirektor Margo Palloson hoiatas, et Vene provokatsioonide ja sabotaažikatse oht püsib, ning soovitas Ukraina-toetusorganisatsioonidel ja kaitsetööstusettevõtetel tugevdada füüsilise ja küberkaitse meetmeid. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimendas Eesti süüdistusi "põhjendamatuteks, läbimõtlematuteks ja reaalsust mitte kajastavateks". Kriminaaluurimine juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks jätkub.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina meedia ja Ukraina riiklik uudisteagentuur käsitlevad juhtumit otsesõnu Vene sabotaažina Ukraina kaitsetaristu vastu. Rõhk on seosal rünnatud ettevõtte tarnete ja Ukraina relvajõudude vahel ning Ukraina välisminister Andrii Sibiga avaldas juhtumi üle hukkamõistu ning kinnitas täielikku solidaarsust Eestiga. Ukraina kajastus tõstab esile Eesti kindlat Vene eriteenistustele omistamist ja Kremli eitust, esitades selle vahetuse Venemaa ja Eesti (ning laiendatult Ukraina) vahelise otsese vastasseisuna, ning rõhutab Eesti avaldust jätkata 0,25% SKPst Ukrainale suunamist ja Euroopa ühtsust Ukraina toetamisel.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Inglisekeelsed väljaanded USA-st, Suurbritanniast ja Hongkongist keskenduvad Esti omistusele ja laiemale Vene sabotaažide mustrile Euroopas ning NATO, EL-i ja Prantsusmaa president Emmanuel Macroni reaktsioonidele, asetades Milremi rünnaku laiemasse eskalatsiooni. Rahvusvahelised raportid lisavad taustainfot Läti kahtlusalaste kohta – et nad olid elanud Venemaal ja osalenud varasemates rünnakutes – ning tsiteerivad Kapo juhti Margo Pallosonit, kes nimetas süütamist Venemaa esimeseks selliseks õnnestunud rünnakuks Eestis sel aastal. Kremli Esti väidete tagasilükkamisele ning Lääne luureteadetele Venemaa kohalike kuritegelike võrgustike värbamisest Euroopa relvatehaste rünnakuteks antakse rohkem ruumi; rõhk on poliitilis- julgeolekualastel tagajärgedel NATO ja EL-i ühtsusele, mitte kitsalt Ukraina tarvete mõjul.

Kus kajastused lahknevad

Allikad ei ole üksmeelel selles, kas kõik kolm süütamises kahtlustatavat peeti kinni Lätis ja anti Eestile välja või kas kaks peeti Lätis ja kolmas mujal. Samuti lähevad allikad lahku Vene ametliku vastuse osas: mõned kajastused märgivad, et Venemaa polnud 29. septembri seisuga Eesti süüdistusi kommenteerinud, teised edastavad Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi avalikku tagasilükkamist, milles ta nimetas süüdistusi "põhjendamatuteks, läbimõtlematuteks ja reaalsust mitte kajastavateks".

Taust

Milrem Robotics toodab THeMIS-i maastikul mehitamata sõidukeid ja tarnib neid koostöös EL-i riikidega Ukrainasse; juunis avas ettevõte Hollandis valitsuse rahastatud tootmisliini täiendavate 100 üksuse tarbeks Ukraina armee jaoks. Lääne luureallikate teatel on Venemaa värbanud kohalikke kuritegelikke rühmitusi uue laine rünnakuteks Euroopa kaitsetööstuse sihtmärkide vastu ning sarnaseid kahtlustatavaid intsidente 2025. aastal on teatatud Saksamaal, Bulgaarias, Itaalias, Slovakkias ja Poolas. Eesti kaitseminister Martin Herem on teatanud, et Eesti jätkab 0,25% SKPst suunamist Ukraina toetamiseks hoolimata Vene ähvardustest ja sabotaažist. Käesoleva juhtumi kolm kahtlusalast peeti Lätis kinni 17.–18. augustil ja anti Eestile välja 17.–18. septembril; Lätis tehtud läbiotsimistel leiti andmekandjaid ja süütamiseks sobilikke esemeid.