Von der Leyen teatas EL-i ja Ukraina ühisest raketitõrjesüsteemist „Freya“
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 16. septembril Euroopa Parlamendi ees peetud liidu olukorra aasta-kõnes, et EL kavatseb koos Ukrainaga välja töötada taskukohase modulaarse raketitõrjesüsteemi projekti „Freya“ alusel. Ta lubas kasutada SAFE kaitsemeetmete programmist allesjäänud vahendeid Ukraina ettevõtetega ühisprojektideks ning rõhutas, et EL kiitis esimest korda heaks USA Patrioti (PAC-3) raketitõrjurakettide hankimise Ukrainale.
Põhipunktid
- Von der Leyen pidas 16. septembril Euroopa Parlamendis oma aasta-kõnet liidu olukorra kohta.
- EL kavatseb koos Ukrainaga välja töötada taskukohase modulaarse raketitõrjesüsteemi projekti „Freya“ põhjal.
- „Freya“ projektis toodaks Ukraina väljalaskeseadmed ja raketitõrjuraketid, Euroopa partnerid aga kõrgtäpsed komponendid nagu radareid, andureid, juhtimissüsteeme ja elektroonikat.
- Von der Leyen teatas uuest programmist ühisprojektideks Ukraina ettevõtetega, mida rahastatakse SAFE kaitsemeetmete programmi kasutamata jäänud vahenditest.
- SAFE on EL-i 150 miljardi euro suurune laenuprogramm liikmesriikide kaitsevaldkonna vajadusteks; osa riike ei ole oma eraldisi täielikult kasutanud.
- EL kiitis esimest korda heaks USA Patrioti (PAC-3) raketitõrjurakettide hankimise Ukrainale, mis tuleb kiiresti kohale toimetada.
- Von der Leyen lubas Ukrainale tugevamat tuge kui kunagi varem „selle sõja kõige raskemal talvel“.
Miks see on oluline
Von der Leyeni teadaanne tähistab EL-i konkreetset sammu välja töötada Ukraina sõjaväelastele vajalik raketitõrjesüsteem koos Kiieviga, et vähendada sõltuvust USA tarnitavatest süsteemidest nagu Patriot ja SAMP-T. Kasutamata SAFE vahendite ümbersuunamine Ukraina ettevõtetega ühisprojektidesse tõmbab Ukraina sisuliselt EL-i kaitsetööstusbaasi. Samuti on tegemist esimese EL-i tasandi Patrioti (PAC-3) raketite hankega Ukrainale, mis on võimeline tabama ballistilisi rakette. Kõne raamistas tuleva talve kõige raskemana sõja algusest peale, oodatava Venemaa energiataristu rünnakute lainet silmas pidades.
Mis juhtus
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas 16. septembril Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees oma iga-aastast kõnet liidu olukorra kohta. Ta teatas, et EL kavatseb koos Ukrainaga välja töötada taskukohase modulaarse raketitõrjesüsteemi projekti „Freya“ alusel, ühendades Ukraina lahingukogemuse ja innovatsiooni Euroopa tehnoloogilise juhtpositsiooni ning tootmisvõimekusega. Süsteemi eesmärk on vähendada mõlema poole sõltuvust ühest tarnijat – allikate kohaselt mõeldakse selle all USA-d.
Von der Leyen teatas ka uuest programmist ühisprojektideks Ukraina ettevõtetega, mille tarbeks kasutatakse EL-i 150 miljardi euro suuruse SAFE kaitsemeetmete programmi kasutamata jäänud vahendeid. Mõned liikmesriigid (mitteametlike hinnangute kohaselt kokku umbes 10 miljardi euro ulatuses) ei ole oma eraldisi täielikult kasutanud. Samuti rõhutas ta, et EL kiitis eelmisel nädalal esimest korda heaks USA Patrioti raketitõrjurakettide – täpsemalt PAC-3, mis on võimelised tabama ballistilisi rakette – hankimise ning need tuleb kiiresti Ukrainale toimetada.
Kõnes lubas von der Leyen Ukrainale tugevaima toe „selle sõja kõige raskemal talvel“. Tema sõnul ei murra Põhja-Korea raketid ja Venemaa droonid Ukraina vastupanuvaimu. Ta kutsus üles eeskätt parandama kehtivate Venemaa-vastaste sanktsioonide täitmist ja sulgema olemasolevaid lünki, mitte tingimata võtma vastu uusi sanktsioone.
Taust
Projekt „Freya“ on Ukraina juhitav raketitõrjeprogramm, mida arendab ettevõte Fire Point. Juunis testiti FP-7.x maa-õhk-tüüpi raketitõrjuraketti, iga väljalaskeseade on kavandatud kandma 4–6 raketti ning ühe raketi hind on allikate kohaselt märgatavalt madalam kui Patriotil ja SAMP-T-l. Fire Point on tunnistanud, et „Freya“ sõltub kriitiliselt lääne komponentidest, sealhulgas radareid, infrapunaotsijaid ja andmeühendusi hõlmavast tehnilisest dokumentatsioonist. Projekti arhitektuur on kavandatud avatuna, võimaldades erinevate tootjate komponente omavahel kombineerida.
SAFE on EL-i 150 miljardi euro suurune kaitselaenude programm; osa liikmesriike ei ole oma eraldisi täielikult kasutanud, jättes allesjäänud vahendid – mitteametlike hinnangute kohaselt umbes 10 miljardi euro ulatuses – mille von der Leyen pakkus ümber suunata Ukraina-projektidesse. Teadaanne võttis mõned riigid, eelkõige Poola, üllatusena, sest Varssavi oli lootnud kasutamata SAFE vahendeid oma kaitseprojektide jaoks.
8.–9. septembril kohtus president Volodymyr Zelensky Norras kaitseettevõtete juhtidega „Freya“ antiballistilist programmi arutades. 6. augustil teatas Fire Pointi peakonstruktor ja kaasasutaja Denys Shtilerman projekti „Freya“ esimese „rahvusvahelise integratsioonietapi“ lõpuleviimisest. 11. septembril toimus Brüsselis EL-i ja Ukraina drooniliidu esimene kohtumine, kuhu kuulus üheksa Ukraina ja üheksa Euroopa ettevõtet. Esimene „Freya“ prototüüp on esialgsete hinnangute kohaselt kavandatud valmida 2027. aasta esimeses pooles. Von der Leyeni kõnes ei mainitud Vene külmutatud varasid, ehkki Brüsselis oli varem oodata selle teema käsitlemist.