Avaldatud: · Uuendatud:

Merkel: Saksa kantsler Merz otsib isiklikult liitlastelt Ukrainale õhutõrjevahendeid

Saksa kantsler Friedrich Merz ütles teisipäeval Berliinis toimunud ühisel pressikonverentsil Kasahstani presidendi Kassym-Jomart Tokajeviga, et peab isiklikke läbirääkimisi mitmete riigijuhtidega, et kindlustada Ukrainale täiendavaid õhutõrjevahendeid. Ta nimetas Ukraina õhutõrjet riigi suurimaks nõrkuseks ja hoiatas eelseisva raske liigude ees. Saksa välisminister Johann Wadephul teatas Strasbourg'is Euroopa Nõukogu Parlaamentaarsel Assambleel, et õhutõrjevarustus võib tulla veel vähemalt kahest riigist.

Põhipunktid

  • Merz ütles 29. septembril Berliinis, et peab isiklikke läbirääkimisi riigijuhtidega Ukrainale täiendavate õhutõrjevahendite saamiseks.
  • Merz nimetas Ukraina õhutõrjet riigi suurimaks praeguseks nõrkuseks ja avaldas lootust valmistada Ukraina ette eelseisvaks liigaks, sealhulgas energiahanke seisukohalt.
  • Saksa välisminister Johann Wadephul teatas Strasbourg'is Euroopa Nõukogu juures, et õhutõrjevahendite tarned Ukrainale võivad tulla veel vähemalt kahest riigist.
  • Saksamaa on intensiivsetes konsultatsioonides Euroopa partneritega Ukraina abi tugevdamiseks enne 15.–16. oktoobril Brüsselis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist.
  • Wadephul teatas, et Saksamaa alustab oma Patriot-süsteemide rakettide tootmist, kuid need saavad kättesaadavaks alles järgmisel aastal.
  • 29. septembril teatas Ukraina president Volodymyr Zelenski, et Ukraina sai liitlastelt "väga hea" raketipaketi NASAMS-õhutõrjesüsteemidele.

Miks see on oluline

Merzi avaldused tulevad ajal, mil Ukraina õhutõrje on tema enda sõnul riigi suurim nõrkus ja ees seisab raske liig. Saksamaa on aktiivselt koordineerinud liitlaste sõjalist abi, sealhulgas võimalikke uusi õhutõrjepakette Ukrainale juba sel kuul. Läbirääkimised toimuvad enne 15.–16. oktoobri Euroopa Ülemkogu kohtumist Brüsselis, kus arutatakse muu hulgas võimalikku mehhanismi ELi liikmesriikide Patriot-tõrjerakettide üleandmiseks Ukrainale 90-miljardilise euro laenuga.

Mis juhtus

Saksa kantsler Friedrich Merz ütles 29. septembril Berliinis Kasahstani presidendi Kassym-Jomart Tokajeviga peetud ühisel pressikonverentsil, et peab isiklikke läbirääkimisi mitmete riigijuhtidega, et kindlustada Ukrainale täiendavaid õhutõrjevahendeid. Ta nimetas Ukraina õhutõrjet riigi suurimaks praeguseks nõrkuseks, hoiatas Venemaa jätkuvate löökide eest tsiviilinfrastruktuurile ja kutsus partnereid aitama Ukrainal üle elada tõenäoliselt väga raske liig. Merz teatas, et Saksamaa on intensiivsetes konsultatsioonides Euroopa partneritega Ukraina abi tugevdamiseks enne 15.–16. oktoobri Euroopa Ülemkogu kohtumist Brüsselis; arutusel on konkreetsed eelarvetoetused Ukrainale ja kõik võimalused õhutõrje parandamiseks.

Samal päeval ütles Saksa välisminister Johann Wadephul Euroopa Nõukogu Parlaamentaarsel Assambleel Strasbourg'is, et ta on kindel, et õhutõrjevahendite tarned Ukrainale võivad tulla veel vähemalt kahest riigist. Wadephul märkis, et Saksamaa on Ukraina õhutõrje tugevdamisse juba oluliselt panustanud ja et kaitseminister Boris Pistorius jätkab tööd liitlastega täiendavate süsteemide kaasamiseks. Ta lisas, et Saksamaa alustab oma Patriot-süsteemide rakettide tootmist, kuid need jõuavad kättesaadavaks alles järgmisel aastal.

Ukraina president Volodymyr Zelenski teatas 29. septembril, et Ukraina sai liitlastelt "väga hea" raketipaketi NASAMS-õhutõrjesüsteemidele. Ta oli 25. septembril väitnud, et USA president Donald Trump oli teinud lõpliku otsuse anda Ukrainale Patriot-rakettide tootmislitsentsid; Trump ise keeldus seda kinnitamast.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina keelse kajastuse fookuses on sõnum, et Ukraina õhutõrje on riigi "suurim nõrkus" ja et Merz otsib lahendusi. Ukraina allikad toovad esile konkreetseid Saksa valitsuse tegevusi: sel kuul saabuvad õhutõrjepaketid Saksalt, Wadephul'i ootus tarnetest vähemalt kahest täiendavast riigist ning Pistorius'e juhitud jõupingutused täiendavate süsteemide kaasamiseks. Samuti käsitletakse võimalikku mehhanismi, kus üks või mitu ELi liikmesriiki annaksid Ukrainale olemasolevaid Patriot-tõrjerakette ning 90-miljardilise euro laenu vahenditelt tellitaks USA tootjalt sama arvu rakette asenduseks. Ukraina meedia seob avaldused 15.–16. oktoobri Euroopa Ülemkogu kohtumise ja eelseisva raske liigaga.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Azerbaidžani ingliskeelse agentuuri APA raport keskendub kitsalt Merzi avaldusele isiklike läbirääkimiste kohta Ukrainale õhutõrjevahendite tarnete suurendamiseks, jättes välja laiema Ukraina-kajastuse konteksti: ELi konsultatsioonid, 90-miljardise euro laenu mehhanism ja 28. septembri ELi Ülemkogu tulemused. Rahvusvaheline kajastus toob esile Merzi isikliku diplomaatia ja hoiatuse liiguse ning tsiviilobjektide pommitamise kohta, kuid jätab tagaplaanile konkreetsed Saksa tarnetähtajad ja Patriot-rakettide üleandmise mehhanismi.

Kus kajastused lahknevad

Allikate vahel on lahknevusi. Esiteks, kas Merz nimetas Venemaa lööke Ukraina tsiviilinfrastruktuurile sõjakuritegudeks: üks raport omistab selle hinnangu Merzile, teistes versioonides tema märkustest see puudub. Teiseks, kas Tokajeviga toimunud pressikonverents toimus üldiselt teisipäeval või konkreetselt teisipäeval, 29. septembril: enamik allikaid mainib vaid "teisipäeva" ilma kuupäevata, üks allikas märgib 29. septembrit. Kolmandaks, Trumpi ja Patriot-rakettide tootmislitsentside küsimuses: Zelenski väitis, et Trump oli teinud lõpliku otsuse litsentsid Ukrainale anda; Trump ise keeldus seda kinnitamast.

Taust

Merz tegi oma avaldused Berliinis Kasahstani presidendi Kassym-Jomart Tokajeviga peetud ühisel pressikonverentsil. Saksa välisminister Johann Wadephul ütles Euroopa Nõukogu Parlaamentaarsel Assambleel Strasbourg'is, et õhutõrjevahendite tarned Ukrainale võivad tulla veel vähemalt kahest riigist. Saksamaa alustab oma Patriot-rakettide tootmist, kuid toodang jõuab kättesaadavaks alles järgmisel aastal. 29. septembril teatas Zelenski, et Ukraina sai NASAMS-õhutõrjesüsteemide raketipaketi. 25. septembril väitis Zelenski, et Trump oli teinud lõpliku otsuse anda Patriot-rakettide tootmislitsentsid Ukrainale; Trump ise keeldus seda kinnitamast. 28. septembril teatas ELi kõrge esindaja Kaja Kallas pärast ELi Ülemkogu kohtumist, et ELi kaitseministerid ei jõudnud kokkuleppele täiendavate õhutõrjerakettide eraldamises Ukrainale; Kallas märkis, et EL on juba heaks kiitnud 28,3 miljardi euro väärtuses kaitsetellimuste kavad 90-miljardilise euro laenu raames.