KIIS: Zelenskõi usaldus püsib 54% juures vaatamata korruptsiooniskandaalidele
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) 21. augustist 10. septembrini läbi viidud küsitlus näitab, et Volodõmõr Zelenskõit usaldab 54% ukrainlastest ning ei usalda 41%. Tulemus on peaaegu muutumatu võrreldes juuli lõpu ja augusti algusega (55% vs 40%), kuigi presidendi kantseleiga seotud NABU ja SAP korruptsiooniuurimised on jätkunud.
Põhipunktid
- Zelenskõit usaldab 54% vastanutest, ei usalda 41%; usalduse ja mitteusalduse saldo on +13%.
- 18% usaldab presidenti „täielikult", 36% „pigem"; 25% ei usalda „üldse", 16% „pigem".
- Küsitluse viis 21. augustist 10. septembrini läbi KIIS; juuli lõpus ja augusti alguses oli usaldus 55% ja mitteusaldus 40%.
- Küsitleti 1003 üle 18-aastast inimest Ukraina valitsuse kontrollitaval alal; meetodiks oli juhuslik telefonivalim mobiilinumbrite hulgast.
- Korruptsioonijuurimise „Forest Gump" tulemusena vabastati presidendi kantselei juhi asetäitja Iryna Mudra; juurimine „Carthage" puudutas peaprokuröri kantseleid.
- KIIS-i tegevdirektor Anton Hrutšetskõi märkis, et Zelenskõi säilitab suhteliselt kõrge usalduse ja legitiimsuse, kuid hoiatas, et mitme korruptsioonijuurimise kumulatiivne negatiivne mõju võib muutuda pöördumatuks.
Miks see on oluline
Tulemus annab esimese mõõdetava indikaatori selle kohta, kas kõrgetasemelised korruptsiooniuurimised presidendi kantseleis õõnestavad Zelenskõi poliitilist legitiimsust. KIIS-i juhi hoiatus kumulatiivse efekti pöördumatuse kohta osutab, et vastupanu skandaalidele ei pruugi kesta lõputult, mis on oluline signaal nii Ukraina sisepoliitika kui ka edasiste valimistsüklite jaoks.
Mis juhtus
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) küsitlus, mis viidi läbi 21. augustist 10. septembrini 2026, näitas, et 54% ukrainlastest usaldab president Volodõmõr Zelenskõid ja 41% ei usalda; usalduse ja mitteusalduse saldo on +13%. Neist 18% usaldab presidenti täielikult ja 36% pigem, samas kui 25% ei usalda üldse ja 16% pigem. Juuli lõpus ja augusti alguses olid vastavad näitajad 55% ja 40%, mis tähendab, et tase on püsinud peaaegu muutumatuna.
Küsitluse viis KIIS omal algatusel läbi telefoniintervjuude põhjal juhuslikult valitud mobiilinumbritelt. Kokku küsitleti 1003 üle 18-aastast inimest, kes elavad Ukraina valitsuse kontrollitaval alal. Tavatingimustes ei ületa valimi statistiline viga 4,1% 50% lähedal asuvate näitajate puhul, kuid sõjaoludes lubatakse mõningast hälvet.
Andmed avaldati kontekstis, kus Ukraina korruptsioonivastased asutused NABU ja SAP on jätkanud suuremahulisi uurimisi. Juurimise „Forest Gump" tulemusena vabastati presidendi kantselei juhi asetäitja Iryna Mudra ning juurimine „Carthage" puudutas peaprokuröri kantseleid. KIIS-i tegevdirektor Anton Hrutšetskõi tõdes, et Zelenskõi säilitab suhteliselt kõrged usaldusnäitajad ja legitiimsuse riigipeana, kuid hoiatas, et mitme juurimise kumulatiivne negatiivne mõju võib muutuda pöördumatuks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ainus allikas on Ukraina väljaanne, mis asetab fookuse KIIS-i enda tõlgendusele ning toob esile tegevdirektor Anton Hrutšetskõi hoiatuse korruptsioonijuurimiste võimaliku kumulatiivse negatiivse mõju kohta. Pealkiri rõhutab, et usaldustase on skandaalide taustal „peaaegu muutunud", raamistades tulemust pigem vastupidavusena kui langusena.
Taust
2026. aasta aprillis nimetas 54% vastanutest suuremaks ohuks riigile korruptsiooni ja 39% sõjalist agressiooni. 10. augusti seisuga olid Ukraina poliitikute seas kõrgeima usaldusega Valeri Zalutšnõi (66%), Mõhailo Fedorov (63%) ja Kõrõlo Budanov. Augustis leidis 15% vastanutest (märtsis 12%), et Ukraina valimised tuleks korraldada pärast tulekahju lõppu, kuid enne lõpliku rahulepingu allkirjastamist.