Venemaa drooni- ja raketirünnakutes tapeti Kiievis seitse inimest, sealhulgas 14-aastane poiss
Ööl vastu 25. septembrit 2026 korraldas Venemaa Kiievi vastu suure drooni- ja raketirünnaku, mille tagajärjel hukkus seitse inimest, sealhulgas 14-aastane poiss Pecherski linnaosas. Vigastada sai kümneid inimesi; kannatada said elumajad, ärihooned, üks supermarket ja Kõrgeima Õiguskaitse Nõukogu hoone. Samal päeval teatas ArcelorMittal, Ukraina eedu ïhukesemast teraseettevõttest, et peatab tootmise pärast korduvaid lööke viie nädala jooksul.
Põhipunktid
- Ööl vastu 25. septembrit 2026 korraldas Venemaa Kiievi vastu drooni- ja raketirünnaku.
- Rünnakutes sai surma seitse Kiievi elanikku, sealhulgas 14-aastane poiss Pecherski linnaosas.
- Solomjanski linnaosas sai droonilöögist kannatada autoparkla – hukkus kolm ja vigastada sai seitse inimest.
- Kiievi linnapea Vitali Klitško teatas, et eraldi löögi tagajärjel leiti bussi parklast nelja inimese surnukehad, 46 inimest sai vigastada ja 25 viidi haiglasse.
- Kannatada said seitse elamut, ärikeskused ja üks supermarket; Ševtšenkovski linnaosas sai kannatada Kõrgeima Õiguskaitse Nõukogu hoone.
- Ukraina suurim terasetehas ArcelorMittal teatas tootmise peatamisest pärast nelja lööki viie nädala jooksul – see ähvardab sektorit, mis andis varem 15% riigi ekspordist.
- Ukraina õhutõrje neutraliseeris 267 Vene drooni 295-st, mis olid välja lastud alates 24. septembri õhtust.
Miks see on oluline
Rünnakud nõudsid tsiviilohvreid, sealhulgas lapse elu, ning vigastasid kümmneid inimesi pealinnas. Löökide all kannatasid elamud, ärikeskused, supermarket ja Kõrgeima Õiguskaitse Nõukogu hoone. ArcelorMittali tootmise peatamine pärast korduvaid rünnakuid ähvardab Ukraina teravesektorit, mis varem andis 15% riigi ekspordist, ja toob esile rünnakute majandusliku mõju.
Mis juhtus
Ööl vastu 25. septembrit 2026 ründas Venemaa Kiievit droonide ja rakettidega. Õhutõrje kuulutati välja kell 04:27 raketiohu tõttu; enne seda olid õhujõud teavitanud Kiievi suunas liikuvatest droonidest. Solomjanski linnaosas kukkus droon mitteelamule, mille katus süttis, teisel aadressil puhkes tulekahju lahtisel territooriumil ja esialgse info kohaselt sai üks inimene vigastada. Selles linnaosas sai droonilöögist kannatada ka 25-korruseline elamu neljandal korrusel ning päeval tabas droon ärihoonet (Protasivi äripark), kus hukkus kolm ja vigastada sai seitse inimest, hiljem kasvas ohvrite arv. Podilski linnaosas põles kuuekorruseline mitteelamu esimesel ja teisel korrusel. Pecherski linnaosas tabas droon varahommikul elamut, kus hukkus 14-aastane poiss ja vigastada sai seitse kuni 14 inimest, sealhulgas 9-aastane laps. Ševtšenkovski linnaosas said kannatada Kõrgeima Õiguskaitse Nõukogu hoone ja kaks mitteelumut. Kiievi oblastis said kannatada Boryspili, Brovary, Obuhhivi, Butša ja Fastivi rajoonid. Liiklus Vadõm Hetmani tänaval Solomjanski linnaosas suleti ning trollibussiliinid 22k, 27, 30 ja 42 suunati ümber. Päeva jooksul teatas ArcelorMittal tootmise peatamisest pärast korduvaid lööke.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina ametkondlikud allikad rõhutavad kannatada saanud Kiievi linnaosi (Solomjanski, Ševtšenkovski, Pecherski) ja institutsioone, sealhulgas Kõrgeimat Õiguskaitse Nõukogu. Ukraina kajastus keskendub linnapea operatiivteabele ja välisministri üleskutsele vastutusele võtmiseks, toomata esile tsiviilohvreid – eelkõige 14-aastast poissi Pecherski linnaosas. Ukraina allikad seovad löögid laiema majanduskahjuga, sealhulgas ArcelorMittali tootmise peatamise ja teravesektori 15%-lise ekspordiosaga, raamistades neid rünnakutena majanduse ja riigieelarve vastu.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Qatari väljaanne (Al Jazeera Arabic) toob esile nii Kiievi tsiviilohvrid kui ka ArcelorMittali tootmise peatamise, asetades rünnakute kõrvale majanduslikud tagajärjed. Rahvusvaheline kajastus sisaldab ka Venemaa eitust, et tsiviilisikuid on alates 2022. aasta veebruarist sihilikult pommitatud, ning Moskva süüdistust, et Kiiev ründas humanitaarvabatahtlikke Venemaa kontrollitud Zaporižžja oblastis, tasakaalustades narratiivi mõlema poole väidetega.
Kus kajastused lahknevad
Erinevad allikad annavad Kiievi rünnakute ohvrite arvust erinevaid versioone: üks allikas nimetab seitset hukkunut, teine täpsustab kolme hukkunut Solomjanski parkimislauala löögis ja nelja surnukeha leidmist eraldi bussiparkla löögis (koos 46 vigastatuga, kellest 25 hospitaliseeriti), kolmas aga kaheksat vigastatut Ševtšenkovski linnaosas ning eraldi loendus annab 20 vigastatut Kiievis 24. septembril. Pecherski linnaosa 25. septembri rünnakut kajastatakse eraldi: hukkus 14-aastane poiss ja üheksa sai vigastada, eristudes 24. septembri öistest löökidest. Pecherski kortermaja löögi asukoht on samuti erinev: Kiievi linnapea Klitško ja linnavalitsuse andmetel tabas droon 7.–10. korrust, riikliku eriolukordade teenistuse andmetel 9.–10. korrust ning riikliku politsei andmetel 16-korruselist hoonet 10.–11. korrusel.
Taust
Venemaa eitab, et on alates 2022. aasta veebruari sõja algusest tsiviilisikuid sihilikult rünnanud. Venemaa kaitseministeerium teatas, et tema jõud viisid öösel läbi droonirünnakud Ukraina kaitsetööstuse objektide, logistika keskuste ja Ukraina relvajõudude laevade vastu. Ukraina on omakorda intensiivistanud rünnakuid Venemaa territooriumile, sihiks kaitsetööstuse ja energeetikarajatised ning online-jaemüügiettevõtted, et kahjustada Moskva sõjapidamise rahastamist. Ukraina ametnike sõnul vähendavad löögid maksutulusid ja suurendavad riigieelarve puudujääki, samal ajal kui riik üritab rahastada sõjalisi operatsioone.