NATO ülemjuhataja kutsus Euroopa riike üles nimetama Venemaa avalikult sabotaaži eest vastutavaks
NATO Euroopa juhtivaima liitlasväejuhi ametikohta (SACEUR) pidav Alexus Grinkevich kutsus Euroopa riike üles nimetama Venemaa avalikult vastutavaks sabotaaži ja muude destabiliseerivate operatsioonide eest. Esmaspäeval Euroopa Parlamendi komitee kohtumisel esinenud Grinkevich ütles, et avalik omistamine tõstab organisatorite kulusid ja avaldab heidutavat mõju. Ta märkis, et NATO algatused, sealhulgas missioon Eastern Sentry, on juba andnud tulemusi – alates missiooni algusest on Venemaa droonide kasutamisel NATO piiride lähedal märgatavalt ettevaatlikumaks muutunud.
Põhipunktid
- Alexus Grinkevich on NATO Euroopa juhtivaima liitlasväejuhi (SACEUR) ametikool
- Grinkevich kutsus Euroopa riike üles nimetama Venemaa avalikult sabotaaži ja muude destabiliseerivate tegevuste eest vastutavaks
- Tema sõnul tõstaks avalik vastutuse omistamine organisatorite kulusid ja avaldaks heidutavat mõju
- Grinkevich tegi avaldused esmaspäeval Euroopa Parlamendi komitee kohtumisel
- Grinkevich märkis, et Venemaa tegevuse eesmärk Euroopas on õõnnaegade valmidust jätkata Ukraina toetamist
- Missioon Eastern Sentry, mis hõlmab Taani, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Saksamaa jõude ja vahendeid, on Grinkevichi sõnul juba avaldanud mõju: Venemaa droonid on NATO piiride lähedal märgatavalt ettevaatlikumaks muutunud
- Alliansi liikmesriigid arutlevad endiselt, kas hübriidintsidentide kuhjumine võiks käivitada kollektiivse kaitse artikli 5, kuid konsensust läve osas ei ole
Miks see on oluline
NATO kõrgeim sõjaline juht nõuab avalikult poliitilist reageerimist Venemaa hübriidoperatsioonidele – avalikku vastutuse omistamist –, mis annaks märku, et allianss kavatseb sellistele tegevustele reageerida. Tema sõnul on Venemaa hübriidtegevuse eesmärk õõnestada liitlaste tahet jätkata Ukraina toetamist, seostades nii Euroopa julgeoleku otseselt sõjaga. Samal ajal on Euroopa luurejuhid hoiatanud võimaliku intensiivistumise eest, mis võib ulatuda sabotaažist ja küberrünnakutest kuni piiratud sissetungini alliansi territooriumile. NATO-l endal ei ole veel ametlikku plaani kasvavale Vene hübriidrünnakute arvule reageerimiseks ja liitlased ei ole jõudnud kokkuleppele, kas või millal hübriidintsidendid võiksid käivitada artikli 5.
Mis juhtus
NATO Euroopa juhtivaim liitlasväejuht Alexus Grinkevich kutsus esmaspäeval Euroopa Parlamendi komitee kohtumisel Euroopa riike üles nimetama Venemaa avalikult vastutavaks sabotaaži ja muude destabiliseerivate operatsioonide eest. Tema sõnul tooks avalik vastutuse omistamine kaasa organisatorite kulude kasvu ja avaldaks heidutavat mõju. Grinkevich märkis, et Venemaa tegevuse eesmärk Euroopas on nõrgestada liitlaste tahet jätkata Ukraina toetamist. Ta viitas, et NATO algatused, sealhulgas 11. septembril algatatud missioon Eastern Sentry – milles osalevad Taani, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa – on juba avaldanud käegakatsutavat mõju: alates missiooni algusest on Venemaa muutunud droonide kasutamisel NATO piiride lähedal märgatavalt ettevaatlikumaks, sh Vene droonid püüavad vältida Balti riikide ja Poola piiride ületamist. Ta mainis eraldi, et liitlased on intensiivistanud luurejagamist, ning kutsus üles säilitama rahu Vene ähvarduste ees. Euroopa riigid on viimastel kuudel kogenud sabotaaži, küberrünnakute, droonide ilmumise ja muude Venemaaga seostatud hübriidrünnakute sagenemist; konkreetsete juhtumitena toodi välja droonirünnak Leipzigus ja Vene löök rongile Ukraina territooriumil Poola piiri lähedal käesoleva kuu alguses. Euroopa luurejuhid on hoiatanud võimaliku Vene hübriidoperatsioonide eskaleerumise eest NATO riikide vastu lähikuudel, sealhulgas sabotaaži, provokatsioonide, mõjukampaaniate ja isegi piiratud sissetungini alliansi territooriumile; oodata on ka intensiivsemaid rünnakuid raudteeinfrastruktuuri, kaitsetööstuse ettevõtete ja muude Ukraina toetamisega seotud objektide vastu. NATO on varem tunnistanud, et tal puudub ametlik plaan kasvavale Vene hübriidrünnakute arvule reageerimiseks, ning liitlased arutavad endiselt, kas hübriidintsidentide kuhjumine võiks käivitada kollektiivse kaitse artikli 5 – konsensus läve osas seni puudub.
Taust
Euroopa riigid on viimastel kuudel kogenud Venemaaga seostatud sabotaaži, küberrünakute ja drooniintsidentide sagenemist. Konkreetsete juhtumitena on mainitud droonirünnakut Leipzigus ja Vene lööki rongile Ukraina territooriumil Poola piiri lähedal käesoleva kuu alguses. NATO algatas 11. septembril missiooni Eastern Sentry, milles osalevad Taani, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa. Euroopa luurejuhid ootavad intensiivsemaid rünnakuid raudteeinfrastruktuuri, kaitsetööstuse ettevõtete ja muude Ukraina toetamisega seotud objektide vastu. NATO on varem tunnistanud, et tal puudub ametlik plaan kasvavale Vene hübriidrünnakute arvule reageerimiseks.