Läti president: Läti on valmis tuumarelvi majutama, kui NATO seda otsustab
Läti president Edgars Rinkēvičs teatas, et Läti majutab tuumarelvi oma territooriumil, kui NATO langetab sellise kollektiivse otsuse. Ta rõhutas, et konkreetseid läbirääkimisi praegu ei toimu ning et Läti seadusandlus ei takista tuumarelvide paigutamist. Kommentaarid järgnesid Ühendkuningriigi ettepanekule laiendada tuumaheidutust Joint Expeditionary Force'i (JEF) liikmesriikidele.
Põhipunktid
- Läti president Edgars Rinkēvičs ütles, et Läti majutab tuumarelvi, kui NATO kollektiivselt seda vajalikuks peab.
- Rinkēvičsi sõnul ei toimu praegu konkreetseid läbirääkimisi tuumarelvide paigutamise üle Lätis.
- Läti seadus ei sisalda õiguslikke takistusi tuumarelvide paigutamiseks riigi territooriumile, märkis president.
- Rinkēvičs meenutas, et 2003. aastal andsid NATOga liituda soovinud riigid lubaduse rakendada täiel määral NATO kollektiivse julgeoleku mehhanismi, sealhulgas tuumaheidutust.
- President kinnitas, et Ühendkuningriik on juba osa NATO tuumaheidutuse süsteemist ning Läti on juba USA ja Ühendkuningriigi pakutud NATO tuumavari all.
- Ühendkuningriik pakkus tuumakaitset JEF-i liikmesriikidele — Balti riigid, Põhjamaad ja Madalmaad.
- Rinkēvičs esines pressikonverentsil pärast kohtumist peaminister Andris Kulbergsiga.
Miks see on oluline
Läti valmidus majutada tuumarelvi näitab Balti riikade ja Põhjamaade kasvavat valmisolekut tugevdada tuumaheidutust praeguse julgeolekuolukorra taustal. See peegeldab laiemaid NATO arutelusid tuumakaitse laiendamise üle JEF-i liikmesriikidele ning signaalib, et liitlased kaaluvad uusi paigutusi, kui kollektiivne otsus selleni jõuab.
Mis juhtus
Läti president Edgars Rinkēvičs teatas pressikonverentsil pärast kohtumist peaminister Andris Kulbergsiga, et Läti on valmis majutama tuumarelvi oma territooriumil, kui NATO langetab vastava kollektiivse otsuse. Samas rõhutas ta, et praegu konkreetseid läbirääkimisi tuumarelvide paigutamise üle Lätis ei toimu. Rinkēvičs kinnitas, et Läti õigusaktid ei takista tuumarelvide paigutamist riigi pinnale. Ta meenutas ka 2003. aasta lubadust, mille andsid kõik NATOga liitunud riigid — et nad rakendavad täiel määral NATO kollektiivse julgeoleku mehhanismi, sealhulgas osalevad tuumaheidutuses. President lisas, et Ühendkuningriik on juba osa NATO tuumaheidutuse süsteemist ja et Läti on juba USA ja Ühendkuningriigi tuumavari all. Kommentaarid järgnesid Ühendkuningriigi ettepanekule laiendada tuumakaitset Joint Expeditionary Force'i liikmesriikidele, mille hulka kuuluvad Ühendkuningriik, Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Madalmaad, Norra ja Rootsi.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad Ukraina-eelsed allikad raamivad lugu NATO esiliini riigi valmidusest tuumarelvi majutada, rõhutades Balti julgeoleku konteksti ja NATO kollektiivset otsustusprotsessi. Esiplaanile tõuseb Läti positsiooni kontrast Leeduga, kes praegu viib oma põhiseadusest välja tuumarelvide keeldu.
Taust
Läti põhiseadus ei keela tuumarelvide paigutamist, erinevalt Leedust, kes praegu oma põhiseadust selle keelu kõrvaldamiseks muudab. 2003. aastal andsid kõik NATOga liituda soovinud riigid alliansile kindluse, et nad rakendavad täiel määral kollektiivse julgeoleku mehhanismi, sealhulgas tuumaheidutust. Läti on juba USA ja Ühendkuningriigi tuumavari all. Joint Expeditionary Force hõlmab Ühendkuningriiki, Taanit, Eestit, Soomet, Islandit, Lätit, Leedut, Madalmaid, Norrat ja Rootsit. 30. septembril hoiatas Moskva NATOd võimaliku tuumarelvide kasutamise eest, kui liidu tegevus viib Kaliningradi oblasti isoleerimiseni; NATO lükkas Vene süüdistused tagasi ja mõistis tuumaähvardused hukka. Eesti peab paralleelselt Prantsusmaaga läbirääkimisi võimaliku osalemise üle Prantsuse algatusel tugevdada Euroopa tuumaheidutust.