Nausėda: droonid võivad olla Venemaa tahtlik rünnak Ukraina toetajate vastu
Leedu president Gitanas Nausėda ütles LRT-le antud intervjuus, et Venemaa võib lasta droonidel tahtlikult kursilt kõrvale kalduda Balti riikide või Poola õhuruumi, et karistada Ukrainale tuge avaldavaid riike. Tema sõnul pole need siiski otsene rünnak NATO vastu, sest Venemaa ei ole selleks praegu valmis. Kommentaarid järgnesid öösel 15. septembril toimunud intsidentidele, mil NATO patrulllennukid tulistasid esimest korda Leedu kohal alla Valgevenest tulnud tundmatut tüüpi drooni.
Põhipunktid
- Leedu president Gitanas Nausėda ütles, et droonid, mis sisenevad Leedu või teiste Balti riikide õhuruumi, võivad olla tahtlikult kursilt kõrvale lastud
- Nausėda iseloomustas droonijuhtumeid Euroopas Kremli järjekordse katsega karistada Ukrainale tuge avaldavaid riike
- Nausėda sõnul püüab Venemaa sihikule võtta Ukraina tugevamaid toetajaid, soovimata otsest kokkupõrget NATOga
- Öösel 15. septembril tulistasid NATO patrulmissiooni hävituslennukid esimest korda Leedu kohal alla tundmatut tüüpi drooni, mis oli tulnud Valgevene territooriumilt
- Langemiskohast leiti lõhkekeha, mille demineerijad kahjutuks tegid
- 16. septembril kutsus Leedu välisministeerium Valgevene esindaja välja ja andis üle protestinota riigipiiri ja õhuruumi rikkumise eest
Miks see on oluline
NATO liikmesriigi riigipea on avalikult omistanud hiljutised droonijuhtumid Balti regioonis Venemaa tahtlikule tegevusele. See on esimene kord, mil Leedu kohal tulistati alla droon, mis tuli Valgevenest, ning see järgneb varem Latvi ja Eesti kohal toimunud intsidentidele, suurendades pinget NATO idaflankil.
Mis juhtus
Öösel 15. septembril tulistasid NATO patrulmissiooni hävituslennukid esimest korda Leedu kohal alla tundmatut tüüpi drooni, mis oli tulnud Valgevene poolt. Langemiskohast leiti lõhkekeha, mille demineerijad kahjutuks tegid. 16. septembril kutsus Leedu välisministeerium välja Valgevene esindaja ja andis üle protestinota riigipiiri ja õhuruumi rikkumise eest. Samal päeval ütles president Gitanas Nausėda LRT-le antud intervjuus, et Venemaa võib tahtlikult lasta droonidel kalduda kursilt kõrvale Balti riikide või Poola territooriumile, et karistada Ukrainale tuge avaldavaid riike. Nausėda lisas, et sellised intsidendid ei pruugi olla otsene rünnak NATO vastu, sest Venemaa ei ole selleks praegu tõenäoliselt valmis ega soovi seda.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meelsed väljaanded toovad esile Nausėda hinnangu, et droonijuhtumid on Kremli tahtlik katse karistada Ukrainale tuge avaldavaid riike, ning edastavad tema iseloomustust Venemaa käitumise muutumisest üha agressiivsemaks.
Kus kajastused lahknevad
Allikates esineb kaks konkureerivat selgitust Leedu intsidendi kohta. Nausėda esialgne seisukoht seostas droone võimaliku Venemaa tahtliku teoga, et karistada Ukraina toetajaid. Hilisemad teated osutavad, et alla tulistatud droon oli tõenäoliselt Venemaa "Gerbera", mis oli mõeldud ründama Ukrainat ning mille Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendid võisid kursilt kõrvale viia. Ukraina välisminister Andrii Sibiha märkis samuti, et uurimised näitasid mõningate piirkonna droonide puhul, et tegemist oli Ukraina droonidega, mille Venemaa elektroonilise sõjapidamise meetmed sihtmärgilt kõrvale juhtisid.
Taust
Droone on varem tulistatud alla ka Läti ja Eesti õhuruumis. Itaalia peaminister iseloomustas Venemaa pidevaid provokatsioone kui märki "teatavast närvilisusest". Saksamaa paigutab lähipäevil Lätisse hävituslennukeid, et kaitsta riigi õhuruumi eelseisvate parlamendivalimiste ajal, kuna korduvad droonide sissetungid on suurendanud julgeolekumuret NATO idaflankil. Nausėda ütles, et droonijuhtumite arv ei ole lõplik.