Ukraina eelarve üheksa kuu kokkuvõte: täitmatuse puudujääk 49,5 miljardit grivnat
Ukraina riigieelarve üldfondi laekus üheksa kuuga 1,9 triljonit grivnat, kuid täitmise plaan jäi 49,5 miljardi grivnaga täitmata. Pea kaks kolmandikku puudujäägist langes augustile ja septembrile. Riigieelarve komisjoni juhataja Roksolana Pidlas nimetas olukorda kriitiliseks kuni EL-i teise makrofinantsabi transhi laekumiseni.
Põhipunktid
- Üheksa kuu jooksul laekus riigieelarve üldfondi 1,9 triljonit grivnat, ilma rahvusvaheliste toetusteta.
- Plaan jäi täitmata 49,5 miljardi grivnaga, millest 32 miljardit grivnat langes augustile ja septembrile.
- Suurimad maksude puudujäägid: impordi käibemaks 35,7 miljardit, kodumaiste kaupade käibemaks 32,9 miljardit, sisemine aktsiis 19,1 miljardit, riigiettevõtete dividendid 10,8 miljardit grivnat.
- Peamiste maksude plaani alalaekumine ulatus 99 miljardi grivnani.
- Kaitsekulutused moodustasid 2 triljonit grivnat ehk 61,3% üldfondi kuludest.
- Sissetulekute languse peamise põhjusena nimetati pidevaid Vene rünnakuid ettevõtetele.
- Oodatav EL-i teine makrofinantsabi transh on 4,26 miljardit dollarit.
Miks see on oluline
Peamiste maksude kava alalaekumine 99 miljardi grivna ulatuses ja kahe kolmandiku puudujääjuhtumi koondumine viimasesse kahe kuusse viitavad olukorra kiirele halvenemisele. Kaitsekulutused moodustavad üle 61% üldfondi kuludest, mistõttu mõjutab iga tulude vähenemine vahetult riigikaitse rahastamist. Üheksa kuu jooksul kasutati kulude katmiseks ligikaudu 22 miljardit dollarit rahvusvahelist abi, mistõttu EL-i oodatav teine transh 4,26 miljardit dollarit on hinnanguliselt kriitilise tähtsusega.
Mis juhtus
Ukraina Riigieelarvekomisjoni juhataja Roksolana Pidlas teatas 2026. aasta üheksa kuu eelarvetulemuste kohta. Üldfondi laekus 1,9 triljonit grivnat, kuid kava jäi 49,5 miljardi võrra täitmata. Pea kaks kolmandikku puudujäägist – 32 miljardit grivnat – langes augustisse ja septembrisse. Peamiste maksude kava alalaekumine ulatus 99 miljardi grivnani: impordi käibemaks jäi plaanist maha 35,7 miljardi, kodumaiste kaupade käibemaks 32,9 miljardi, sisemine aktsiis 19,1 miljardi ja riigiettevõtete dividendid 10,8 miljardi grivna võrra. Suurimaks eelarve allikaks jäi impordi käibemaks 491 miljardi grivnaga, millele järgnesid ettevõtte tulumaks 270 miljardit, üksikisiku tulumaks ja sõjakasutusmaks 266,3 miljardit ning kodumaiste kaupade käibemaks 255,2 miljardit grivnat. Sisemise laenu ehk riigivõlakirjade müügiga suunati üldfondi 350,6 miljardit grivnat, millest septembris lisandus ligi 19 miljardit. Kaitsekulutused ulatusid 2 triljoni grivnani ehk 61,3%-ni üldfondi kuludest. Septembris laekus riigieelarve sihtfondi 16,2 miljardit grivnat sõjakasutusmaksu. Pidlas nimetas sissetulekute vähenemise peamise põhjusena pidevaid Vene rünnakuid ettevõtetele ning märkis, et olukord jääb kriitiliseks kuni EL-i teise makrofinantsabi transhi – 4,26 miljardi dollari – laekumiseni.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Pidlas esines ametliku parlamenditasandi avaldusega ja seostas tulude languse otseselt Vene rünnakutega Ukraina ettevõtete vastu, asetades probleemi keskmesse julgeolekuteguri. Suurimat tähelepanu pöörati sõjaväe rahastamise jätkusuutlikkusele ja EL-i transhi ootusele.
Taust
Ukraina eelarve suurimaks allikaks on impordi käibemaks – 491 miljardit grivnat – mis muudab eelarve haavatavaks impordimahtude muutustele. Sisemiste laenude roll on samuti märkimisväärne: riigivõlakirjade müügist suunati üldfondi 350,6 miljardit grivnat.