Ukraina riigieelarve jäi üheksa kuuga 49,5 mld grivna alla plaani
Ukraina parlamendi eelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlassa teatas, et 2026. aasta üheksa kuu jooksul jäi riigieelarve üldfondis planeeritust saamata 49,5 mld grivnat. Peamiseks põhjuseks nimetas ta Venemaa lööke Ukraina ettevõtete vastu. Kaks kolmandikku puudujäägist langes augustisse ja septembrisse.
Põhipunktid
- 2026. aasta üheksa kuu jooksul jäi riigieelarve üldfond planeeritust saamata 49,5 mld grivnat
- Kaks kolmandikku (32 mld grivnat) puudujäägist langes augustile ja septembrile
- Suurimad alalaekumised: impordi käibemaks 35,7 mld grivnat (6,8% plaanist), siseriiklik käibemaks 32,9 mld grivnat (11,4%), sisemine aktsiis 19,1 mld grivnat (16,5%)
- Ettevõtete tulumaksu laekumine ületas plaani 29 mld grivna võrra (12%), füüsilise isiku tulumaks ja sõjamaks 6,6 mld võrra (2,6%)
- Kaitsekulud moodustasid 61,3% üldfondi kuludest ehk 2 triljonit grivnat
- Üheksa kuu jooksul katsetati üldfondi kulusid umbes 22 mld USA dollari ulatuses rahvusvahelise abiga
- EL-i teise makrofinantsabi transi suurus on 4,26 mld dollarit; Pidlassa sõnul jääb eelarveolukord kriitiliseks kuni selle laekumiseni
Miks see on oluline
Eelarve alalaekumine läheneb 50 mld grivnale ning peaaegu kõik peamised maksuliigid jäid plaanile alla, mis viitab süsteemsele halvenemisele. Kaitsekulud moodustavad 61,3% kõigist üldfondi kuludest, mistõttu eelarve sõltub kriitiliselt välisrahastusest ja laenuvõtmisest. EL-i teise makrofinantsabi transi 4,26 mld dollarit viibimine seab ohtu ka 29,5 mld dollari suuruse rahvusvahelise abi paketi, samal ajal kui kaitseministeerium prognoosib 2027. aasta kaitsekulude kasvu kuni 175 mld dollarini.
Mis juhtus
Ukraina parlamendi eelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlassa teatas sotsiaalvõrgustikus Facebook, et 2026. aasta üheksa kuu jooksul jäi riigieelarve üldfond planeeritust saamata 49,5 mld grivnat. Kaks kolmandikku ehk 32 mld grivnat sellest langes augustisse ja septembrisse. Peamise põhjusena nimetas ta Venemaa pidevaid lööke Ukraina ettevõtete vastu. Suurimad alalaekumised tulid impordi käibemaksust (35,7 mld grivnat ehk 6,8% plaanist), siseriiklikult käibemaksult (32,9 mld ehk 11,4%), sisemiselt aktsiisilt (19,1 mld ehk 16,5%) ning riigiettevõtete dividendidelt ja puhaskasumi osalt (10,8 mld ehk 16%). Plaanist ületati ettevõtete tulumaksu laekumises 29 mld grivna (12%) ning füüsilise isiku tulumaksu ja sõjamaksu laekumises 6,6 mld (2,6%). Üheksa kuu tulud üldfondi (ilma välisgrantideta) ulatusid 1,9 triljoni grivnani; suurimaks allikaks oli impordi käibemaks 491 mld grivnaga. Kuludest läks kaitsele 2 triljonit grivnat (61,3% üldfondi kuludest), võla teenindamisele 275,2 mld, sõjaväelaste ja veteranide sotsiaalkaitsele 342,6 mld, meditsiinigarantiidele ja tervisesõeluuringutele 144 mld ning koolide õpetajate palgale 116,7 mld grivnat. Üldfondi kulude katmiseks kasutati üheksa kuuga umbes 22 mld USA dollarit rahvusvahelist abi. Pidlassa märkis, et kuni EL-i teise 4,26 mld-dollarise makrofinantsabi transi laekumiseni jääb eelarveolukord kriitiliseks.
Taust
Eelarvepingeid on esinenud juba mitu nädalat. Peaminister Serhij Koretski kuulutas 1. septembril välja ranged kokkuhoiurežiimi sõjaga mitteseotud kuludele ning hoiatas 14. septembril riigi rahanduse kriitilise seisundi lähenemisest, mainides ohtu 29,5 mld-dollarilisele rahvusvahelisele abipaketile. Rahandusminister Serhij Martšenko ütles 4. septembril, et alates täiemahulise sõja algusest pole eelarveolukord nii pingeline olnud. President Zelenskyi teatas 24. augustil pärast „Coalition of the Willing“ kohtumist, et armeel puudub 27 mld dollarit; viis päeva hiljem kinnitas kaitseminister Jevhen Hmara sama summat ja teatas võimalustest selle katmiseks. 15. septembril saatsid Euroopa Komisjoni volinikud Valdis Dombrovskis ja Marta Kos Ukraina parlamendile kirja seaduste loeteluga, mis on vajalikud juba kokkulepitud EL-i rahastuse saamiseks, vastuseks Ukraina taotlusele saada täiendavalt 27 mld dollarit kaitseotstarbeks. Valitsus võttis 28. septembril vastu otsuse riiklike kulutuste prioriteetsuse kohta.