Venemaa droonid tabasid 1. oktoobril kolm korda Kiievi Pivdennyi silda

Miks see on oluline

Pivdennyi sild kannab Kiievi rohelist ehk Sõretsko-Petšerska metrooliini ja on üks kahest Dnepri ületuskohast, mida metroo kasutab. Vigastus või korduv sulgemine mõjutab otseselt sadade tuhandete elanike ühendust linna parema ja vasaku kalda vahel. 1. oktoobri rünnakud olid esimesed sellised alates täiemahulise sissetungi algusest ning lõid tsiviilreisijate metroorongu ajal, mis viitab sihipärasele rünnakule tööle ja koju suundujate liikluse vastu.

Mis juhtus

1. oktoobril 2026 tabas kaks Vene drooni Kiievi Pivdennyi (Lõuna) silla toe konstruktsiooni. Klõtško teatas õhtul, et sel päeval sai sild ka kolmanda löögi, kui droon tabas sillateed. Rünnaku ajal ületas silda rohelise liini metroorong: reisijad kuulsid plahvatust, nägid välku ning ventilatsiooniavadest lendas vagonisse tolmu ja tuhka. Ametliku info kohaselt keegi viga ei saanud ja vagonite klaasid jäid terveks; metroorong jätkas Võdubõtši jaamani, kus reisijad väljusid, ning saadeti elektridepoo juurde täiendavale kontrollile.

Pärast päevast rünnakut suleti kogu metroo ja maapealne ühistransport üle Pivdennyi silla. Roheline metrooliin lõigati kaheks maa-aluseks lõiguks: 'Sõrets'–'Võdubõtši' ning 'Osokorkõ'–'Tšervonõi Hutir'. Bussid nr 22 ja 91 suunati ümber Darnõtsja raudteesillale. Kommunaalettevõtte 'Kyivavtoshlyakhmist' spetsialistid kontrollisid silda ega leidnud kriitilisi kahjustusi; kella 14.30 paiku taastati bussiliiklus, kuid metroo jäi metallkonstruktsioonide ekspertiisi ootele.

21.50 paiku tabas uus droon sillateed. Klõtško esialgse info kohaselt said kahjustada silla tugi, põrkepiire, teekate ja metroo raudtee kaitsev betoonpiire. Metroorongide toide sillal lülitati välja ning liiklus üle Pivdennyi silla peatati uuesti. Ööl vastu 2. oktoobrit tabas uus löök jälle Pivdennyi silda ning suleti ka Patoni sild ja Darnõtsja sild; piirati ka Metrosilla liiklust paremkalda suunal.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina allikad seostavad rünnakud ühemõtteliselt Vene relvajõududega ning raamistavad neid kui teadlikke lööke tsiviiltaristu vastu, mida kasutavad igapäevaselt sadad tuhanded reisijad. Reporterite peamine allikas on Kiievi linnapea Vitali Klõtško; kirjeldatakse ka 'Kyivavtoshlyakhmist' ekspertiisi, busside ümbersuunamist Darnõtsja raudteesillale ja liikluse osalist taastamist. Eristatakse, et tegu oli esimese dokumenteeritud Vene rünnakuga suurele Kiievi transpordisillale üle Dnepri alates täiemahulise sissetungi algusest. Lisaks tuuakse välja sama päeva ja öö teised Vene löögid Kiievis: kool Solomjanski rajoonis, tulekahjud Solomjanski, Oboloni ja Petšerski rajoonis ning järgmise öö kahjustused 25-korruselisele elamuhoonele Darnõtsja rajoonis. Mõned Ukraina eksperdid pakuvad tõlgenduse, et löök oli ajastatud Ukraina Kaitsja päevaga ja tähistab Vene strateegia muutust Dnepri sillaste sihtimise suunas.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Ainus rahvusvaheline allikas komplektis on Katari väljaanne, mis kirjutab rünnakutest kui uuest Vene 'lahingust' Kiievi sildade ja energiataristu pihta ning toob esile strateegilise tähtsuse, et löök tabas suurt Dnepri ületust ja tsiviilreisijaid teenindavat metrooliini. Üldjoontes kattub see Ukraina kajastusega põhifaktide osas (kaks Vene drooni toe lähedal, metroo ja busside liikluse seiskumine, reisijate vigastuste puudumine, hilisem õhtune löök), kuid jätab ära linna ametnike tsitaatide detailid, busside ümbersuunamise ja ekspertiisi järjekorra ning ukraina meedias esile tõstetud sama päeva teised Kiievi löögid.

Kus kajastused lahknevad

Allikad ei ole ühel meelel selles, kas päevase löögi ajal lennusilla piirde külge põrganud droon purustas metroovaguni aknad: kohalikud Telegrami kanalid ja üks '5 Kanal' reporter väitsid, et aknad purunesid, samas Kiievi linnavalitsuse (KMDA) ametlikud avaldused kinnitasid, et vagonite klaasid ja konstruktsioonid ei saanud kahjustada. Teine vaidlus puudutab drooni tabamust sillapiirdele või piirde külge rööbaste kõrval hetkel, mil metroorong silda ületas: kohalikud Telegrami kanalid ja üks tunnistaja väitsid seda, kuid ametlikud allikad seda ei kinnita. Kolmandaks on lahknevusi selle kohta, mitu eraldi Vene droonilööki 1. oktoobril Pivdennyi silda tabas: enamik allikaid kirjeldab kahte päevast lööki ja üht õhtust lööki (kokku kolm), kuid mõned pealkirjad raamistavad õhtuse löögi 'päeva teiseks' ning üksikud ülestähendused mainivad vaid kaht päevast lööki toe lähedal.

Taust

Alates 10. septembrist kehtiva diferentseeritud õhuhäiretaseme süsteemi kohaselt võib roheline metrooliin Pivdennyi sillal sõita 'kollase' taseme ajal, kuid 'punase' taseme ajal peatub liiklus. Roheline liin sõidab tavaliselt 'Sõretsist' 'Tšervonõi Hutirini'; sulgemise ajal lõigati see kaheks maa-aluseks lõiguks ('Sõrets'–'Võdubõtši' ja 'Osokorkõ'–'Tšervonõi Hutir' või 'Slavutõtš'–'Tšervonõi Hutir'). Bussiliinid nr 22 ja 91 sõidavad tavaliselt üle Pivdennyi silla; sulgemise ajal suunati need ümber Darnõtsja raudteesillale. Silla teeosa kontrollib pärast lööke munitsipaalettevõte 'Kyivavtoshlyakhmist'. Samal hommikul tabas eraldi Vene droon Solomjanski rajoonis koolihoonet ning 1. oktoobri ööl said kannatada Solomjanski, Oboloni ja Petšerski rajoonid; 2. oktoobri öö kahjustas 25-korruselist elamut Darnõtsja rajoonis. Välisminister Andri Sõbiha tõstis esile, et löök sillale toimus hetkel, mil üle selle sõitis metroorong.