Zelenskõi: Venemaal on kuni 700 ballistilist raketti varus ja toodang 130–140 raketti kuus
4. oktoobril Kiievis Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merziga toimunud ühisel pressikonverentsil teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Venemaal on Ukraina andmetel kuni 700 ballistilist raketti varus ning mitu tuhat muud tüüpi raketti. Zelenskõi sõnul toodab Vene kaitsetööstus kuus 130–140 ballistilist raketti ning ta kutsus USA-d, EL-i ja teisi partnereid tugevdama sanktsioone raketikomponentide tarneahelate vastu. President hoiatas, et Venemaa kaldub massöökimistes raskemini tõrjutavate relvade – eelkõige reaktiivmootoriga Shahed-tüüpi droonide – poole.
Põhipunktid
- 4. oktoobril teatas Zelenskõi Kiievis Saksa liidukantsleri Friedrich Merziga ühisel pressikonverentsil, et Venemaal on kuni 700 ballistilist raketti varus.
- Ukraina andmetel on Venemaal varus ka mitu tuhat muud tüüpi raketti.
- Vene kaitsetööstus toodab Zelenskõi sõnul 130–140 ballistilist raketti kuus.
- Zelenskõi kutsus USA-d, EL-i ja teisi riike tugevdama sanktsioone raketikomponentide tarneahelate vastu.
- Zelenskõi hoiatas, et Venemaa kaldub massöökimistes raskemini tõrjutavate relvade, eelkõige reaktiivmootoriga Shahed-droonide poole.
- 30. septembri öösel tabas Venemaa Kiievi ballistiliste rakettidega teist järjestikust ööd, kombineerides rünnakut ligi 190 löökdrooniga; rünnakus hukkus Kiievis kaks inimest ja Võšhorodis laps.
Miks see on oluline
Zelenskõi hinnang annab avaliku, Ukraina luureandmetel põhineva pildi Vene ballistiliste rakettide varudest ja igakuustest tootmisnumbritest, kujundades ootusi tulevaste rünnakute mahu kohta. President seob Ukraina õhukaitset puudutavad otsused otseselt välispoliitilise pöördumisega – USA, EL ja teiste partnerriikide poole palvega rakendada koordineeritud sanktsioone raketikomponentide tarneahelatele. Hoiatus reaktiivmootoriga Shahed-tüüpi droonide osakaalu kasvu kohta annab märku, kuidas Ukraina ootab rünnakuprofiili muutuvat keerulisemalt tõrjutavate vahendite suunas. Need avaldused tehti kõrgetasemelisel kahepoolsel kohtumisel Saksa liidukantsleriga, tõstes Ukraina raketiohu hindamise selle kohtumise päevakorda.
Mis juhtus
4. oktoobril 2026 toimus Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merzi ühine pressikonverents. Zelenskõi esitas Ukraina luureandmetele tugineva hinnangu Vene ballistiliste rakettide varudele – kuni 700 raketti – ning teatas, et lisaks on Venemaal varus mitu tuhat muud tüüpi raketti. Tema sõnul toodab Vene kaitsetööstus iga kuu 130–140 ballistilist raketti. President kutsus USA-d, EL-i ja teisi partnereid tugevdama sanktsioone raketikomponentide tarneahelate vastu ning hoiatas, et Venemaa kaldub massöökimistes raskemini tõrjutavate relvade, eelkõige reaktiivmootoriga Shahed-tüüpi droonide poole. Need seisukohad järgnevad 30. septembri öisele rünnakule Kiievi vastu, kus Venemaa tabas linna ballistiliste rakettidega teist järjestikust ööd – kombineerituna ligi 190 löökdrooniga – ning rünnakus hukkus Kiievis kaks inimest ja Võšhorodis laps; DTEK teatel jäi 8000 perekonda Kiievis elektrita ning energiaministeeriumi teatel esines elektrikatkestusi viies oblastis.
Taust
30. septembri öösel tabas Venemaa Kiievi ballistiliste rakettidega teist järjestikust ööd (eelnev rünnak oli 29. septembril); rünnakutes hukkus Kiievis kaks inimest ja Võšhorodis laps, mitmes linnaosas registreeriti tulekahjusid ja hävingut. Rünnak kombineeris ballistilised raketid ligi 190 löökdrooniga ning sihtis energiainfrastruktuuri – DTEK teatel jäi 8000 perekonda Kiievis elektrita ja energiaministeeriumi teatel esines katkestusi viies oblastis. Varem on Zelenskõi öelnud, et Ukraina töötab Euroopa partneritega välja ühist õhukaitsesüsteemi nimega Freyja, mis võib aasta jooksul kasutusvalmis olla.