Ukraina valitsus plaanib kärpida sõjaaja reservatsiooni õigusi
Ukraina parlamendiliige Jaroslav Železnjak teatas 12. oktoobril, et valitsus valmistab muudatusi mobilisatsiooniaegse tööstusreservatsiooni korrale. Kavandatavate muudatustega vähendataks kriitilise tähtsusega ettevõtete töötajate reservatsioonimäära ning loodaks uus koordinatsioonikeskus, mis koondaks julgeoleku- ja luureteenistuste esindajaid. Eelnõu võib jõuda valitsuse istungile 13. oktoobril.
Põhipunktid
- Rahvasaadik Jaroslav Železnjak (Holos) teatas eelnõust oma Telegrami kanalis 12. oktoobril, viidates allikatele, kes kinnitasid dokumendi autentsust
- Eelnõu ringlus toimus 9. oktoobril; kahe anonüümse valitsusallika sõnul võib valitsus muudatused istungile võtta 13. oktoobril
- Kaitse- ja energeetikasektori ettevõtete töötajate reservatsioonimäär peaks langema 100%-lt kuni 85%-le
- Soojusvarustuse, vee- ja prügiveoettevõtete puhul peaks reservatsioonimäär langema 75%-lt 60%-le
- Loodav 17-liikmeline koordinatsioonikeskus koondaks SBU, GUR, välisluureteenistuse ja rahvapolitsei esindajaid ning otsustaks kriitilise tähtsusega ettevõtte staatuse andmise ja tühistamise üle
- Eelnõus puuduvad koordinatsioonikeskuse otsuste tähtajad, kriteeriumid ja edasikaebemäärus; avalikke konsultatsioone ei plaanita
- Septembri seisuga oli Ukrainas mobilisatsioonist broneeritud umbes 1,4 miljonit inimest
Miks see on oluline
Kavandatavad muudatused vähendaksid mobilisatsioonist vabastatud töötajate arvu sektorites, mida peetakse sõjamajanduse jaoks kriitiliseks, sealhulgas kaitse- ja energeetikasektoris. Uus julgeoleku- ja luureteenistuste esindajatest koosnev koordinatsioonikeskus saaks otsustava rolli selle üle, millised ettevõtted kvalifitseeruvad kriitilise tähtsusega ettevõteteks. Eelnõu näeb aga ette, et koordinatsioonikeskuse otsustele ei ole tähtaegu, kriteeriume ega edasikaebemäärust, ning avalikke konsultatsioone ei plaanita.
Mis juhtus
Rahvasaadik Jaroslav Železnjak (Holos) teatas 12. oktoobril oma Telegrami kanalil, et Kabineti ministrid valmistavad muudatusi resolutsiooni, mis käsitleb mobilisatsiooni ja sõjaaja broneerimise korraldust. Eelnõu ringlus toimus 9. oktoobril ning Železnjaku allikad kinnitasid dokumendi autentsust. Muudatuste kohaselt tuleks kaitse- ja energeetikasektori ettevõtete töötajate broneerimismäär kärpida 100%-lt kuni 85%-le ning soojusvarustuse, vee- ja prügiveoettevõtete oma 75%-lt 60%-le. Ühtlasi ei arvestataks enam töötajaid, kellel on muul põhjusel ajapikendus (üliõpilased, hooldajad, kolme lapse vanemad), 50%-lise kvoodi arvutamise alusena. Uue 17-liikmelise koordinatsioonikeskuse moodustaksid SBU, GUR, välisluureteenistuse ja rahvapolitsei esindajad; keskus hakkaks andma ja tühistama kriitilise tähtsusega ettevõtte staatust. Kõik ministeeriumid ja oblastite riiklikud haldusasutused peavad 20. oktoobriks läbi vaatama valdkondlikud kriitilisuse kriteeriumid. Eelnõus puuduvad keskuse otsuste tähtajad ja edasikaebemäärus ning avalikke konsultatsioone ei plaanita. Septembri seisuga oli Ukrainas mobilisatsioonist broneeritud umbes 1,4 miljonit inimest, suurim osa töötlevas tööstuses.
Kus kajastused lahknevad
Kaitse- ja energeetikasektoris soovitava kärpe küsimuses on allikad ühel meelel. Vastuoluline on hoopis see, kas kaitsetööstuse töötajate broneerimist tuleks vähendada: kaitseminister Jevhenii Hmara on teatanud, et ministeerium pooldab kaitsetööstuse töötajate maksimaalset broneerimist, samas kui Železnjaku kirjeldatud eelnõu looks sektorile 85%-lise ülempiiri.
Taust
Ukrainas kehtiv kord võimaldab teatud kategooria töötajatel, sealhulgas kriitilise tähtsusega ettevõtetes töötavatel isikutel, saada ajapikendust sõjaväelisest mobilisatsioonist. Septembri seisuga oli sellisel moel broneeritud umbes 1,4 miljonit inimest.