Ukraina parlamendis registreeritud seaduseelnõu laiendaks riiklikku kaitset sõjaaegsetele tippametnikele
Ukraina parlamendis on registreeritud seaduseelnõu, mis näeb ette riikliku kaitse andmise kõrgeima ülemjuhataja staabi ja Riikliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu liikmetele, kes teostasid oma volitusi sõjaseisukorra ajal. Eelnõu algataja Roman Kostenko sõnul on tegemist seaduselüngaga, mis on tekkinud täiemahulise sõja ohte arvestamata jätnud seadusandlusest.
Põhipunktid
- Eelnõu registreeriti Verkhovna Radas 2. septembril 2026; algataja on Roman Kostenko, kes on parlamendi julgeoleku-, kaitse- ja luurekomisjoni sekretär.
- Staabi ja RNBO liikmetele pakutaks riiklikku kaitset 10 aastaks pärast volituste lõppu, välja arvatud juhul, kui nad on kohtu poolt vabadusest ilma jäetud kriminaalkuriteo eest.
- Sõjaaja presidendile ja tema perekonnaliikmetele pakutaks eluaegset riiklikku kaitset pärast presidendivolituste lõppu, välja arvatud tagandamisel.
- Riikliku Kaitse Direktoraadi (UDO) maksimaalset koosseisu soovitakse suurendada 2 893-lt 5 500-le töötajale.
- Kostenko nimetas ilmseks lüngaks seda, et Ülemjuhataja, Kindralstaabi ülema ning SBU ja luureteenistuste juhtide riiklik kaitse jäi senisesse loetellu lisamata.
- Eelnõu laiendaks riiklikku kaitset ka SBU, SZR-i, GUR-i ja siseministeeriumi juhtidele sõjaseisukorra ajal.
Miks see on oluline
Eelnõu vormistab sõjaaegsete tippotsustajate kaitsegarantiid ajal, mil Ukraina ametnike vastu on toimunud nii õnnestunud kui ka nurjunud atentaate. Samal ajal sulgeb see tuvastatud lüngasid kaitseahelas ja laiendab oluliselt riikliku kaitse ametkonna volitusi.
Mis juhtus
Verkhovna Radas registreeriti 2. septembril 2026 Roman Kostenko algatatud seaduseelnõu, mis näeb ette riikliku kaitse andmise Ülemjuhataja staabi ja Riikliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu liikmetele, kes teostasid oma volitusi sõjaseisukorra ajal. Eelnõu kohaselt saaksid staabi ja RNBO liikmed pärast volituste lõppu 10 aastaks riikliku kaitse territooriumil, kui neid ei ole kriminaalkuriteo eest vangistatud. Sõjaaja presidendile ja tema perekonnale pakutaks eluaegset kaitset pärast presidendivolituste lõppu, välja arvatud tagandamise korral. Perekonnaliikmetele tagataks kaitse volituste kestuseks ja üheks aastaks pärast nende lõppu; vägivaldse surma korral kestaks kaitse sõjaseisukorra ajal ja viis aastat pärast selle lõppu. Eelnõu hõlmaks ka juba ametist lahkunud staabi ja RNBO liikmeid ning looks aluse UDO koosseisu suurendamiseks 2 893-lt 5 500-le töötajale. Kostenko sõnul ootab ta, et julgeoleku-, kaitse- ja luurekomisjon arutab dokumenti lähitulevikus.
Kus kajastused lahknevad
Ühe allika (ЛІГА.net LB.ua) andmetel laiendab eelnõu sõjaaja riiklikku kaitset ka SBU, välise luureteenistuse (SZR), sõjaväeluure (GUR) ja siseministeeriumi juhtidele ning selgituskiri seab eesmärgiks presidendi perekonnaliikmete eluaegse riikliku kaitse. Teised allikad neid üksikasju eraldi ei maini.
Taust
Roman Kostenko on parlamendi julgeoleku-, kaitse- ja luurekomisjoni sekretär ning eelnõu algataja. Ta on raamistanud eelnõu vajadusena säilitada riigi võtmeinstitutsioonid ja tagada nende töö järjepidevus, märkides, et Ukraina ametnike vastu on toimunud nii õnnestunud kui ka nurjunud ründekatseid. Eelnõu registreerimiskaart Verkhovna Rada veebilehel kannab kuupäeva 2. september.