Ukraina parlament võttis teisel lugemisel vastu seaduse, mis kaotab 150-eurose käibemaksuvabastuse välismaistelt e-poodidelt tellitud pakidele
Ukraina Ülem-Rada võttis 15. oktoobril teisel lugemisel vastu eelnõu nr 16051-1, millega kehtestatakse 20% käibemaks kõikidele välismaistelt e-turgudelt ostetud kaupadele, olenemata nende väärtusest. Kuni 150-euroste ostude puhul arvestab ja maksab käibemaksu elektrooniline platvorm ise, mittetulunduslikud kuni 45-eurose väärtusega eraisikute vahelised pakid jäävad käibemaksust vabaks. Seadus on seotud Ukraina kohustustega IMF-i ja EL-i ees ning selle jõustumine on kavandatud mitte varem kui 1. juulil 2027.
Põhipunktid
- Ülem-Rada võttis 15. oktoobril teisel lugemisel vastu eelnõu nr 16051-1; poolt hääletas 252 rahvasaadikut (ZN.UA andmetel 255).
- Seadus kaotab seni kehtinud käibemaksuvabastuse kuni 150-eurostele rahvusvahelistele postipakkidele ja laiendab käibemaksu kõigile välismaistelt e-turgudelt (sh Amazon, Temu, AliExpress) ostetud kaupadele.
- Kuni 150-euroste ostude puhul arvestab ja maksab 20% käibemaksu elektrooniline platvorm ise või tema vahendaja, mitte ostja.
- Mittetulunduslikud kuni 45-eurose väärtusega eraisikute vahelised tasuta saadetised jäävad käibemaksust vabaks (ZN.UA märgib, et lõpliku teksti kohta ei ole veel kindel, kas see vabastus säilib).
- Uued reeglid jõustuvad mitte varem kui 1. juulil 2027 (üks allikas märgib 1. jaanuarit 2027) ja alles pärast vastavat valitsuse otsust.
- Eelnõu algataja on parlamendi rahandus-, maksu- ja tollipoliitika komisjoni esimees Danylo Hetmantsev.
- Seadusega seoti ka parandus, mis langetab eluruumi üüri andjate tulumaksu 18%-lt 5%-le (sõjaväemaks 5% jääb alles); autorina märgitakse Olena Šuljak.
Miks see on oluline
Seadus lõpetab pikaajalise käibemaksuvabastuse madala väärtusega rahvusvahelistele postipakkidele, mida Ukraina kodanikud aastaid on kasutanud. Samuti on seadus otseselt seotud Ukraina kohustustega IMF-i ja EL-i ees: EL-i 3,7-miljardine makrofinantsabi ja IMF-i ligikaudu 700-miljoniline kolmas makse sõltuvad selle vastuvõtmisest. Eelnõu on osa nn suurest maksupaketist ning valitsus ootab selle abil riigieelarvesse umbes 10 miljardit grivnat aastas, mis on kavas suunata relvajõudude vajadusteks. Lisaks sisaldab seadus parandust, mis langetab eluruumi üüri andjate tulumaksu 18%-lt 5%-le, ning taastab poliitiliselt mõjukate isikute tugevdatud finantsjärelevalve, mis omakorda võimaldab allkirjastada eraldi eelnõu digiplatvormide maksustamise kohta.
Mis juhtus
Ukraina Ülem-Rada võttis 15. oktoobril teisel lugemisel ja tervikuna vastu eelnõu nr 16051-1, millega muudetakse Ukraina maksuseadustikku. Seadusega kehtestatakse 20% käibemaks kõigile välismaistelt e-turgudelt ostetud kaupadele olenemata nende väärtusest, kaotades seni kehtinud 150-eurose käibemaksuvabastuse rahvusvahelistele postipakkidele. Kuni 150-euroste ostude puhul arvestab ja maksab käibemaksu elektrooniline platvorm ise või tema vahendaja, ostja seda eraldi ei tee. Mittetulunduslikud kuni 45-eurose väärtusega eraisikute vahelised tasuta saadetised jäävad käibemaksust vabaks, samuti on ette nähtud erandid julgeoleku- ja kaitsevajadusteks mõeldud kaupadele. Seaduse jõustumine on kavandatud mitte varem kui 1. juulil 2027 ja alles pärast vastavat valitsuse otsust; selleks ajaks jääb kehtima senine 150-eurone maksuvaba piir. Eelnõu algatas rahandus-, maksu- ja tollipoliitika komisjoni esimees Danylo Hetmantsev. Vastuvõtmine oli seotud ka kohustustega IMF-i ja EL-i ees: EL-i 3,7-miljardine makrofinantsabi ja IMF-i ligikaudu 700-miljoniline kolmas makse on seatud sõltuvusse selle seaduse vastuvõtmisega. Eelnõu hääletati läbi pärast kahte ebaõnnestunud katset esimesel lugemisel: 1. septembril toetas eelnõu 194 saadikut ja kordushääletusel 216, enne kui 16. septembril koguti 273 häält. Teisele lugemisele eelnes 6. oktoobril komisjoni soovitus võtta eelnõu vastu tervikuna. Lisaks sisaldab seadus Olena Šuljaki algatatud parandust, mis langetab eluruumi üüri andjate tulumaksu 18%-lt 5%-le (5% sõjaväemaks jääb alles), ning taastab poliitiliselt mõjukate isikute tugevdatud finantsjärelevalve, mis võimaldab allkirjastada eraldi eelnõu digiplatvormide maksustamise kohta.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedikajastus esitab seadust kui sisemiselt ajendatud maksureformi, mis on seotud riigi kohustustega rahvusvaheliste partnerite ees ja relvajõudude rahastamisega. Mitmed väljaanded toovad esile valitsuse hinnangu, et uue korra rakendamine toob riigieelarvesse umbes 10 miljardit grivnat aastas, mis on kavas suunata kaitseväe vajadusteks. Tähelepanu pälvivad ka kodumaised poliitilised hääled: Nova Pošta kaasasutaja Volodõmõr Poperešnjuk kritiseeris seadust teravalt, väites, et kannatavad peaaegu kõik ukrainlased, rahandusministeerium aga lükkas kriitika tagasi ning kinnitas, et uus mudel ei tekita kohaletoimetamisel viivitusi ja et selle eesmärk on võidelda ebaseadusliku maksuplaneerimise vastu. Samuti kirjeldatakse põhjalikult seaduse menetlusteekonda, sealhulgas 1. septembri ja 16. septembri hääletusvoorusid ning Olena Šuljaki paranduse lisamist.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad üksikasjades kolmes punktis. ZN.UA andmetel hääletas eelnõu poolt 255 saadikut, kõik teised allikad märgivad 252 häält. Enamik allikaid märgib uue korra jõustumise algust "mitte varem kui 1. juulil 2027 ja pärast valitsuse otsust", kuid üks allikas (Бабель) märgib kuupäevaks 1. jaanuari 2027 ja teised (sh ЛІГА.net LB.ua) piirduvad sõnastusega "alles järgmisel aastal". ZN.UA märgib ka, et lõpliku vastuvõetud teksti puhul pole veel teada, kas selles säilib 45-eurose väärtusega mittetulunduslike eraisikute vaheliste saadetiste käibemaksuvabastus.
Taust
Seni kehtinud korra kohaselt olid kuni 150-eurose väärtusega rahvusvahelised postipakkid Ukrainas käibemaksuvabad. Rahandusministeeriumi andmetel töödeldakse Ukrainas aastas umbes 75 miljonit pakki, kuid käibemaksu makstakse alla 1% nendest. Uue korra jõustumiseni jääb kehtima senine 150-eurone maksuvaba piir. Seadus on osa laiemast nn suurest maksupaketist, mis on seotud Ukraina kohustustega IMF-i ja Ukraina Facility programmi raames. Uute reeglite jõustumiseks on vaja ka vastavaid muudatusi tolliseadustikus (eelnõu nr 15460). Uued normid jõustuvad mitte varem kui 1. juulil 2027 ja alles pärast valitsuse otsust. Eelnõu algatas Ülem-Rada rahandus-, maksu- ja tollipoliitika komisjoni esimees Danylo Hetmantsev. Vastuvõtmisele eelnesid kaks ebaõnnestunud esimese lugemise katset: 1. septembril toetas eelnõu 194 saadikut (vajalikest 226-st) ja kordushääletusel 216; 16. septembril võeti eelnõu esimesel lugemisel vastu 273 häälega.