Leedus öösel ebaõnnestunud süütamiskatse Starlinki seadmeid hoidvale ettevõttele
Leedu peaminister Mindaugas Sinkevičius teatas öösel 18. oktoobril toimunud ebaõnnestunud süütamiskatsevast Leedu ettevõtte vastu, kus hoitakse Starlinki sideseadmeid, mis tagavad ühendust ka Ukrainas kasutatavatele antennidele. Peaminister kutsus 19. oktoobriks kokku riikliku julgeolekukomisjoni ja seostas intsidenti ka sama ööga, mil tuvastati tundmatu drooni sissetung Leedu õhuruumi. Sinkevičius nimetas juhtumit osaks Venemaa hübriidsõjast ning juhtis tähelepanu, et tegu oli kolmanda Starlinki taristu vastase ründega Euroopas viimase kuu jooksul pärast Poola ja Bulgaaria juhtumeid.
Põhipunktid
- Leedu peaminister Mindaugas Sinkevičius teatas 18. oktoobri öösel toimunud ebaõnnestunud süütamiskatsevast Leedu ettevõtte vastu, kus hoitakse Starlinki sideseadmeid.
- Rünnak ebaõnnestus, sest Leedu julgeolekuteenistused olid ettevõtet võimalikust rünnakust eelnevalt hoiatanud ja turvalisust tugevdanud.
- Süütamiskohalt leiti umbes kell 2 erinevas mahus (3–5-liitristest nõudest kuni 10-liitrise kanistreni) süütavaid vedelikke.
- Sihtmärgiks olnud ettevõte tagab ühendust üheksale Starlinki antennile, mida kasutab Ukraina.
- Sinkevičius teatas 19. oktoobriks kokku kutsutud riikliku julgeolekukomisjoni istungist, mis käsitleb ka sama ööga Leedu õhuruumi sisenenud tundmatut drooni.
- Komisjon kaalub Leedu teenistustele täiendavate volituste andmist droonide neutraliseerimiseks.
- Sinkevičiuse sõnul on tõenäolisim tellija Vene pool; intsidenti nimetas ta osaks Venemaa hübriidsõjast ning see on kolmas Starlinki taristu rünnak Euroopas viimase kuu jooksul pärast Poola ja Bulgaaria juhtumeid.
Mis juhtus
Leedu peaminister Mindaugas Sinkevičius teatas 18. oktoobri öösel toimunud ebaõnnestunud süütamiskatseast Leedu ettevõtte vastu, kus hoitakse Starlinki sideseadmeid. Rünnak ebaõnnestus, sest Leedu julgeolekuteenistused olid ettevõtet võimalikust rünnakust eelnevalt hoiatanud ja turvalisust tugevdanud. Süütamiskohalt leiti umbes kell 2 erinevas mahus süütavaid vedelikke – 3–5-liitristest nõudest kuni 10-liitrise kanistreni. Peaminister märkis, et ründajate isikud on tuvastatud ja väljendas lootust, et nad peatselt vahistatakse. Sihtmärgiks olnud ettevõte tagab ühendust üheksale Starlinki antennile, mida kasutab Ukraina.
Sinkevičius seostas juhtumi sama ööga, mil Leedu õhuruumi sisenes tundmatu droon; õhujõudude hävitajad tõusid õhku, kuid ei tulistanud drooni alla ilmaolude tõttu. Dravyli vrami leiti Leedust. Peaminister kutsus 19. oktoobriks kokku riikliku julgeolekukomisjoni istungi, mis käsitleb mõlemat intsidenti: komisjon kavatseb selgitada drooni päritolu ja seda, kus radarid selle esimest korda tuvastasid, ning kaaluda teenistuste täiendavaid volitusi droonide neutraliseerimiseks.
Sinkevičiuse sõnul on "kõige tõenäolisem tellija" Vene pool. Ta nimetas intsidenti sabotaaži või diversioonina ning osana Venemaa hübriidsõjast, milles on diversioonielemente. Peaminister rõhutas, et Leedu teenistused jälgivad vaenulike riikide tegevust ja võtavad meetmeid inimeste ja nende vara kaitseks. Leedu kaitseminister Robertas Kaunas kinnitas teavet süütamiskatse kohta, kuid märkis, et ei saa sel hetkel täiendavaid üksikasju esitada.
Sinkevičius juhtis tähelepanu, et tegu oli kolmanda Starlinki taristu vastase ründega Euroopas viimase kuu jooksul. 23. septembril sai tulekahju kannatada Starlinki maapealne sidujaam Poola külas Wola Krobowska Masoovia vojevoodkonnas; Poola prokuratuur uurib juhtumit sabotaaži ja terrorikuriteona välisluureteenistuse huvides. 24. septembril ütles Poola digitaalarengu minister Krzysztof Gawkowski, et Venemaa vastutus ei ole tõestatud, kuid "paljud märgid viitavad, et see vastab Venemaa rünnakute uuele doktriinile". 12. oktoobril teatas Poola peaminister Donald Tusk, et kaks Türgi kodanikku, keda kahtlustatakse Wola Krobowska süütamises, peeti Saksamaal kinni Poola taotlusel. 14. oktoobril kirjutas Poola ajaleht Rzeczpospolita, et Poola politsei pidas kinni kaks Türgi kodanikku, keda võidi seostada sabotaažiga, kuid vabastas nad otsustades, et nad ei ole süütamisega seotud; vähemalt üks meestest oli varasemalt andnud enda kohta valeandmeid, ja pärast vabastamist sõitsid nad takso Varsavisse "märjas ja määrdunud riides". Takso salvestise analüüs näitas, et kaks meest rääkisid omavahel "operatsioonist", "baasist" ja "satelliidist".
14. oktoobril teatati Bulgaariast, et Sofias asuval kõrgenenud turvalisusega objektil kahtlustatakse süütamist 11-le 17-st Starlinki antennist; Bulgaaria ametivõimud kinnitasid uurimist ja teatasid satelliitsideobjektide turvalisuse tugevdamisest. Leedu Starlinkiga seotud maapealasi rajatis, nagu Poola oma Wola Krobowskas, pakub internetiühendust suurele osale Kesk- ja IdaEuroopast, sealhulgas Ukrainale.