Bulgarias põletati seitse Starlinki antenni – MP süüdistab teenistusi tegevusetuses
Kaks maskides meest süütasid Salajas asuvas rajatises Sofia lähistel 11 Starlinki antenni 17-st. Bulgaaria parlamendiliige Ivaylo Mirchev teatas juhtumist oma Facebooki lehel ning esitas koos kolleeg Bozhidar Bozhanoviga parlamentaarsed järelepärimised eriteenistustele ja siseministeeriumile. Bulgaaria peaminister Rumen Radev kinnitas intsidenti 14. oktoobri parlamendikuulamistel.
Põhipunktid
- Kaks maskides meest süütasid 11 Starlinki antenni 17-st Salajas asuvas rajatises umbes 20 km Sofiast lõunas, Plana satelliitsidejaama lähedal.
- Rajatist kasutasid muuhulgas Ukraina sõjaväelased Starlinki ühenduse tarbeks.
- Bulgaaria parlamendiliige Ivaylo Mirchev (Erakond Jah, Bulgaaria) teatas juhtumist esimesena oma Facebooki lehel 12. oktoobri õhtul.
- Mirchev ja MP Bozhidar Bozhanov esitasid parlamentaarsed järelepärimised eriteenistustele ja siseministeeriumile, nõudes selgitusi võimalike partnerite hoiatuste, ettevalmistusest teadmise ja politsei hilinenud reageerimise kohta.
- Bulgaaria peaminister Rumen Radev kinnitas intsidenti 14. oktoobri parlamendikuulamistel.
- Sarnane süütamine toimus 23. septembril Poolas Wola Krobowska Starlinki maapealses jaamas; kaks Türgi kodanikku peeti 12. oktoobril Saksmaal kinni.
- Poola riikliku prokuratuuri esindaja sõnul oli Poola uurimisel piisavalt alust kahtlustada, et tegijad tegutsesid Vene eriteenistuste huvides.
Miks see on oluline
Süütamine kahjustas taristut, mida Ukraina sõjavägi sõjas kasutab. Juhtum sobib mustrisse, kus sarnased rünnakud on toimunud ka Poolas, ning Poola prokuratuur on seostanud Vene eriteenistustega. Bulgaaria poliitikute avalik küsimus partnerite hoiatuste ja teenistuste reageerimise kohta viitab riikliku julgeolekureaktsiooni nõrkusele.
Mis juhtus
Kaks maskides meest süütasid Salaja lähistel asuvas salajases rajatises 11 Starlinki antenni 17-st. Rajatis asub umbes 20 km Sofiast lõunas, Plana satelliitsidejaama lähedal, ning selle maapealsed jaamad on peamine sidekanal SpaceX-i satelliitidega, mida kasutatakse muuhulgas Ukraina sõjas. Juhtumist teatas esimesena Bulgaaria parlamendiliige Ivaylo Mirchev (Erakond Jah, Bulgaaria) 12. oktoobri õhtul oma Facebooki lehel. Koos MP Bozhidar Bozhanoviga esitas ta parlamentaarsed järelepärimised eriteenistustele ja siseministeeriumile, nõudes selgitusi selle kohta, kas Bulgaaria sai partneritelt hoiatusi, kas sabotaaži ettevalmistusest oldi teadlikud ja miks politsei jõudis sündmuskohale hilinemisega. Mirchev märkis, et ei siseministeerium ega Bulgaaria kohalik meedia intsidenti enne tema avalikustamist teatanud. Peaminister Rumen Radev kinnitas juhtumi 14. oktoobri parlamendikuulamistel. Samal nädalal vahistati Saksmaal kaks Türgi kodanikku, keda kahtlustatakse 23. septembril Poolas Wola Krobowskas toimunud sarnases Starlinki jaama süütamises; Poola riikliku prokuratuuri esindaja sõnul oli selle uurimise alusel piisavalt alust kahtlustada Vene eriteenistuste seotust. Mõni päev enne intsidenti oli Bulgaaria riikliku julgeoleku agentuuri (DANS) juht konsultatiivnõukogu koosolekul kinnitanud, et kontratluure tegeleb aktiivselt Venega seotud sabotaažiga.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Poola prokuratuur seostas juhtumi mõni päev varem toimunud Starlinki taristu süütamisega ning märkis, et uurijatel olid piisavad alused kahtlustada Vene eriteenistuste osalust. See annab Bulgaaria juhtumile rahvusvahelise konteksti: sarnased rünnakud eri riikides viitavad koordineeritud sabotaažikampaaniale.
Taust
Mõni päev enne intsidenti kinnitas Bulgaaria riikliku julgeoleku agentuuri (DANS) juht konsultatiivnõukogu koosolekul, et kontratluure tegeleb aktiivselt Venega seotud sabotaažiga. Mirchev märkis enne oma avalikustamist, et ei Bulgaaria siseministeerium ega kohalik meedia intsidenti ei teatanud. Sarnane Starlinki süütamine toimus 23. septembril Poolas Wola Krobowskas Masoovia vojevoodkonnas; kaks Türgi kodanikku peeti 12. oktoobril Saksmaal selles asjas kahtlustatavatena kinni. Mirchev ja MP Bozhidar Bozhanov on esitanud parlamentaarsed järelepärimised Bulgaaria eriteenistustele ja siseministeeriumile ning lubanud lisadetaile parlamendis avaldada.