Kaks türgi kodanikku süütas Starlinki jaama Poolas, lasti vabadusse ning peeti Saksamaal kinni
Poola politsei vabastas päev pärast Starlinki maajaama süütamist Wola Krobowskas kaks türgi kodanikku, kuigi nende dokumentides oli kahtlusi. Mehed põgenesid Varssavisse takso ja sõitsid edasi Saksamaale, kus nad 12. oktoobril koos kolmanda kahtlusaluse – neid Poola autoga toimetanud türgi naisega – kinni peeti ja Poola väljaandmist ootama jäeti.
Põhipunktid
- 23. septembri õhtul süütasid Valvekaamerate järgi kaks EWTN-i kontrollkappi kaks meest Wola Krobowska Starlinki jaamas Poolas.
- 24. septembril peatas kohalik konstaabel Grójeci maakonnas umbes 10 km kaugusel tulistamispaigast kaks türgi kodanikku, kelle dokumendid olid kahtlased.
- Poola politsei vabastas mehed, viidates, et dokumendikontrolli ajal polnud alust neid kinni pidada, ehkki üks esitas vale isikuandmed.
- Pärast vabastamist võtsid mehed märja ja määrdunud riietuses taksu Varssse; juhi salvestatud vestlusest leiti sõnad „operatsioon“, „baas“ ja „satelliit“.
- Ühe kahtlusaluse mobiil registreerus teekonnal mobiilimastides, võimaldades uurijatel rekonstruerida liikumismarsruudi tulistamiskohani ja tagasi.
- 12. oktoobril peeti kaks türgi kodanikku kinni Saksamaal Euroopa vahistamismääruste alusel; ka kolmas isik, türgi naine, kes väidetavalt tõi nad Poola, on kinni peetud ja ootab väljaandmist.
- Poola prokuratuur algatas uurimise sabotaaži ning võõrriigi luureteenistuse heaks toime pandud terrorismikuriteona; peaminister Donald Tusk nimetas juhtumit „hübriidsõja elemendiks“.
Miks see on oluline
Wola Krobowska jaam koos sarnase baasiga Leedus Kaunase lähedal pakub Starlinki internetiühendust suurele osale Kesk- ja Ida-Euroopast, sealhulgas Ukrainale – selle sihtamine puudutab otseselt ka Ukraina sidevõimekust. Poola prokuratuur käsitleb juhtumit riikliku julgeoleku sabotaažina ja Poola ametnikud on selle sidunud Vene luureteenistustega, kirjeldades seda hübriidsõja osana, mis pingestab Poola-Vene suhteid. Asjaolu, et kaks kahtlast isikut lasti kahtlaste dokumentidega vabaks ja nad peeti kinni alles Saksmaal, osutab esialgse politseireageerimise puudujääkidele. Kolmanda kahtlusaluse – türgi naise – vahistamine Saksamaal viitab organiseeritud piiriülese operatsioonile.
Mis juhtus
23. septembri õhtul kell 20:57 hüppasid Valvekaamerate andmeil kaks meest Wola Krobowska külas asuva Starlinki maapealse sidusatelliidijaama Masoovia vojevoodkonnas üle aia, valasid juhtimiskapile süttimiskiirendit ja süütasid selle. Järgmisel päeval peatas Grójeci maakonnas umbes 10 km kaugusel tulekahjust kohalik konstaabel kaks türgi kodanikku, kelle kohalikud elanikud olid märganud võõramaiste välimusega tumedanahaliste meestena. Kuigi üks mees esitas vale isikuandmed ja mõlema dokumendid tekitasid kahtlusi, vabastas politsei nad, põhjendades, et dokumendikontrolli käigus puudus alus kinnipidamiseks; tolle aja uurijad kaalusid ka versiooni, et tulekahju võis olla isesüttimise tagajärg. Pärast vabastamist võtsid mehed märja ja määrdunud riietuses taksu Varssse, väites, et veetsid öö metsas; taksojuht salvesti nende vestluse, kus pärast tõlkimist leiti sõnad „operatsioon“, „baas“ ja „satelliit„. Tõenditeks olid ka sõrmejäljed tulistamiskohal ning ühe kahtlusaluse mobiiltelefoni registreerumine teekonnal mobiilimastides. 12. oktoobril peeti kaks meest Saksamaal kinni Poola politsei, ABW ja prokuratuuri materjalide ning varem välja antud Euroopa vahistamismääruste alusel; lisaks peeti kinni kolmas isik, türgi naine, kes elab Saksamaal ja kelle väidetavalt tõi mehed Poola autoga ning keda samuti soovitakse Poolale välja anda sabotaaži abistamise süüdistusega Vene heaks. Poola prokuratuur algatas juhtumi uurimise sabotaaži ning võõrriigi luureteenistuse heaks toime pandud terrorismikuriteona.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik neli allikat on Ukraina väljaanded, mistõttu kajastus on ühtne: juhtumit käsitletakse Eesti-sarnase piiriülese sabotaažina, mitte tavaliku kuriteona. Väljaanded rõhutavad, et Wola Krobowska jaam koos Kaunase lähedase baasiga tagab Starlinki juurdepääsu suurele osale Kesk- ja Ida-Euroopast, sealhulgas Ukrainale, tuues esiendale otsese mõju Ukraina ühenduvusele. Suurt tähelepanu pööratakse uurimispraagidele – järgmisel päeval tehtud dokumendikontrollile, kahtlustele dokumentide osas ja kahtlaste isikute vabastamisele ning põgenemisele –, kritiseerides Poola politsei esialgset reageerimist. Poola ametnike avaldused Vene luureteenistuste ja „hübriidsõja“ kohta on esile tõstetud, peegeldades Venemaa operatsioonidele tundliku Ukraina publiku jaoks omast raamistust.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Sisendis ei ole antud otse Eesti või muu rahvusvahelist kajastust peale Poola ametnike avalduste, mida Ukraina väljaanded vahendate. Seetõttu ei saa rahvusvahelise meediaraamistuse koondpilti esitada.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad Vene vastutuse kindluse astmes: peaminister Tusk ütleb, et Venemaa vastutus pole kinnitatud, riikliku prokuratuuri esindaja leiab, et on mõistlik alus kahtlustada Vene eriteenistuste juhiseid, ja eriteenistuste koordineeriv minister Tomasz Siemoniak kinnitab, et tal ei ole kahtlust Vene teenistuste osaluse suhtes. Taksovestluse tõendite kirjeldamisel on väikesed erinevused: mõned allikad märgivad, et salvestis sisaldas sõnu „operatsioon“, „baas“ ja „satelliit“, teised lisavad, et juht salvesti meeste vestluse ja tõlke järel need sõnad tuvastati.
Taust
Wola Krobowska Starlinki maajaam Masoovia vojevoodkonnas süüdati 23. septembri õhtul; Valvekaadrid näitasid kahte meest, kes valasid juhtimiskapile süttimiskiirendit ja süütasid selle. Järgmisel päeval peatas Grójeci maakonnas kohalik konstaabel kaks türgi kodanikku pärast elanike teadet võõramaiste välimusega tumedanahalistest meestest. Poola politsei selgitas, et välijal olevad politseinikud ei saa võõramaalaste dokumente kiiresti kontrollida, kui isikud ei esine Poola ega Europoli andmebaasides, ning põhjalikum kontroll oleks eeldanud meeste 48-tunnist kinnipidamist. Uurijad kaalusid algselt ka isesüttimise versiooni, mida on nimetatud ühe kontekstitegurina meeste vabastamisel. Meeste tulistamiskohaga seostavate tõendite hulka kuulusid märg ja määrdunud riietus, väidetav ööbimine metsas, taksovestluse salvestis viidetega „operatsioonile“, „baasile“ ja „satelliidile“, sõrmejäljed sündmuskohal ning mobiiltelefoni registreerumine teekonna mobiilimastides. Väljastati Euroopa vahistamismäärused ning 12. oktoobril peeti kaks türgi meest Saksamaal kinni; kolmas kahtlusalune, türgi naine, kes väidetavalt tõi nad Poola, peeti samuti kinni ja ootab Poolale väljaandmist.