Venemaa ründas Ukraimat 289 drooni ja 76 raketiga, tabades energeetikat
Venemaa alustas 3. novembril toime Ukrainale ulatuslikku drooni- ja raketiründe, mille peamised sihtmärgid oldi energiaobjektid ja Hmelnitski tuumaama Jaama stabiilse töö jaoks oluline alajaam. Ründe käigus kahjustati kolme DTEK-i soojuselektrijaama, зруйновано облад ning tekkinud ulatuslikud elektrikatkestused. Õhkukaitse väitis olevat neutraliseerinud 309 sihtmärki.
Põhipunktid
- Venemaa kasutas ründeks 289 drooni, 17 ballistilist raketti ja 59 tiibade ja lennukiraketti.
- Kolm DTEK-i soojuselektrijaama said kahjustada ning lõpetasid elektrienergia tootmise.
- Õhkukaitse neutraliseeris 309 sihtmärki: kolm ballistilist raketti, 49 tiibade ja lennukiraketti ning 257 drooni.
- Kolm drooni suunati Hmelnitski tuumaama jaama stabiilse töö jaoks kriitilise tähtsusega alajaama.
- Ukraina teavitas sellest ründest IAEA-d ja saatis riigipea ning Euroopa Liidu saadikutele.
- Kiievis, Kiievi ja Dnipropetrovska oblastis rakendati hädaolukorra elektrikatkestusi; Kiievis тиutis veevarustus ajutiselt katkendlikuks.
Miks see on oluline
Ründe siht oli eeskätt energiavõrgustik, mille kahjustus häirib elEssential services, veevarustust ja ühistransporti. Kolme DTEK-i elektrijaama seisak peatab tootmise, samal ajal kui alajaama rünnak Hmelnitski tuumaama toetava taristu vastu tekitas tuumaohutuse riski mitte ainult Ukrainale, vaid kogu Euroopale. Ukraina teavitas sellest IAEA-d ning nõudis rahvusvahelistelt partneritelt tugevamat reaktsiooni.
Mis juhtus
Venemaa alustas ründe 2. novembril kell 18.00 ning see jätkus 3. novembri hommikul. Kasutati 289 drooni (neist 120 reaktiivset), 17 ballistilist ja 59 tiibade ning lennukiraketti, sealhulgas «Іскандер-М», KN-23, «Циркон», X-101, X-59, X-69 ja «Іскандер-К». Peamised suunad olid Kiievi, Harkivi, Vinnytsia ja Dnipropetrovska oblast. Ründe peamними sihtmärkideks olid elektrijaamad ning ülekande- ja jaotuselektrijaamad. Kolm DTEK-i soojuselektrijaama kahjustati nii seriously, et need peatati tootmise; töötajad ei saanud kannatada. Energiataristut rõnnati üheksas oblastis ning Mõnenergo teavitas rünnakutest kümnes oblastis. Rünnaku ajal kahjustati kolm drooniga sihitud alajaama, sealhulgas Hmelnitski tuumaama jaoks kriitiline alajaam, millest teavitatud IAEA-le. Kiievis ning Kiievi ja Dnipropetrovska oblastis rakendati hädaolukorra katkestusi; Kiievis jäi veevarustus ajutiselt katkendlikuks ning häiritud oli ühistransport. Harkivi lennukirakett tabas Nemišljanski raiooni haigla ühenduse, kus sai kahjustada 73 inimest; 226 patsienti evakueeriti teistesse haiglatesse. Dnipros suri üks inimene ja 17 said vigastada. Jäljedest leiti maha kukkunud kildusid 14 lokatsioonil ning tabamusi registreeriti 23 lokatsioonil. Võitlusest osalesid õhuväed, zeniit-raketiüksused, elektronikasõjaviku, droonisüsteemide ja liikuvate tulemühmade üksused.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainas rõhutatakse alajaama rünnaku mõju Hmelnitski tuumaama tööle ja tuumaohutusele kogu Euroopas. Võimukohased teatasid ründest IAEA-le ning G7, Euroopa Liidu ja NB8 riikide saadikutele, nõudes tugevamat rahvusvahelist reaktsiooni. Samuti pööratakse tähelepanu elektrijaamade ja alajaamade kahjustustele, hädaolukorra elektrikatkestustele ning veevarustuse ja ühistranspordi häiretele.
Kus kajastused lahknevad
Teadmete esitatud arvud on varasemate ja hilisemate teavituste vahel ebatäpsed: Harkivi haigla rünnaku ohvrite arv oli alguses 62 ning hiljem 73; Dnipro puhul 15 ja hiljem 17. Vahearvutuste tulemused kolme krütiliselt olulise alajaama rünnaku kohta samuti täpsustati.
Taust
Ründele eelnes aktiivsus Venemaa sõjaväeliste lennubaaside juures, mis näitas massilise ründe ettevalmistust. Venemaa üldine rünnakutaktika olnud põhimõtteliselt muutumatu, kuid arvestas Ukraina õhukaitse võimeid, kättesaadavaid relvakappe ja ilmastikutingimusi. Rakk kestis eralдовно кілька хвиль: спочатку ballistilised raketid, пізніше tiibade ja lennukiraketid ning droonid. Venemaa juhtkond denies cyber, et sõjavägi ründab sihilikult tsiviiltaristut või tapab tsiviilelanikke, samal ajal kui Ukraina võimukohad ja rahvusvahelised organisatsioonid kvalifitseerivad sellised rünnakud Venemaa sõjuekzüüdena ning rõhutavad nende sihilikust iseloomu.