Euroopa Inimõiguste Koht tuvastas Ukraina rikkumised KatARIina Handžuki surmaga seotud rannakul
Euroopa Inimõiguste Koht (EÕK) otsustas 5. novembril, et Ukraina rikkus Katariina Handžuki surmaga seotud rannakul õigust elule ja väljendumisvabadust. Koht kinnitas, et 2018. aasta rünnak oli planeeritud ja tasustatud operatsioon, mis oli suunatud tema vaigistamiseks, ning et riig vastutab nii rünnaku eest kui ka puudulikult läbi viidud uurimise eest. Ukrainal tuleb maksta hüvitis kokku 80 000 eurot ning katta kohtukulud.
Põhipunktid
- EÕK 5. novembril avalikustas otsuse asjas „Handžjuk ja teised või Ukraina”.
- Kohus ühehäälel tunnistas kaebuse vastuvõetavaks ning leidis, et Ukraina rikkus konventsiooni artiklit 2 (õigus elule) ja artiklit 10 (väljendumisvabadus).
- Rünnak oli planeeritud ja tasustatud operatsioon, mille eesmärk oli sundida Handžuk vaigistama tema ühiskondliku kontrolli tegevuse tõttu.
- EÕK leidis piisavalt kaalukaid, selgeid ja kooskõlalisi tõendeid rünnaku tiheda seose kohta riigivõimu tekkimise või kuritarvitamisega.
- Ukraina peab maksma 40 000 eurot hüvitist ühiselt Katariina Handžuki vanematele Viktorile ja Nadiile ning 40 000 eurot tema partnerile Serhii Denysovile.
- EÕK постанови, et дослідження в Україні не відповідало процедурним вимогам статті 2: органи влади недостатньо ретельно перевірили можливу причетність інших посадовців до нападу.
- Рішення ЄСПЛ не визначає індивідуальної кримінальної відповідальності Владислава Мангера та Олексія Левіна.
Miks see on oluline
Otsus kinnitab riigivastutust Katariina Handžuki 2018. aasta happelöögi eest nii sisuliselt kui ka menetluslikult. Kuigi riiglik uurimine tulemuste poolest oli edukas — selle käigus tuvastati ja CONDEMNED mõned rünnaku tellijad ning osalejad — ei vastanud EÕK hinnangu kohaselt uurimine konventsiooni menetlusnõuetele, sest võimalikku teiste ametnike kaasatõmbamist ei kontrollitud piisavalt. Kohtu otsus käsitleb rünnakut riigivõimu kuritarvitamisena seotud tegevuse, mitte üksnes erandliku kuriteona, ning rõhutab selого mõju avalikule arutelule korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise üle.
Mis juhtus
Katariina Handžuk, Xersoni linnavaltu liige ja korruptsioonivastane aktivist, ründati 31. juulil 2018 Xersonis tema kodu sisetorni juures kontsentreeritud väävelhappega. Põletused katid umbes 40 protsenti tema kehast. Järgmisel päeval transporditi ta kiirabvisiatega Xersonist Kiivisse, kus naine пройшов понад десять операций ja 96 днів боролася за життя, померши 4. novembril 2018. Euroopa Inimõiguste Koht avalikustas 5. novembril otsuse asjas „Handžjuk ja teised või Ukraina”. Kohus leidis, et Ukraina rikkus õigust elule nii materiaalses tähenduses — rünnaku tõttu — kui ka menetluslikus tähenduses, sest riiglik uurimine ei vastanud konventsiooni nõuetele. Samuti leiti ületatud artikli 10 rikkumine, sest rünnak oli äärmiselt jäme sekkumine Handžuki väljendumisvabadusse tema ühiskondliku ja korruptsioonivastase tegevuse tõttu. Rünnak oli planeeritud ja tasustatud operatsioon, mille eesmärk oli teda vaigistada. Koht märkis, et rünnak võis peletada ajakirjanikke, aktiviste ja kodanikuühiskonna esindajaid ning avaldada tõsist jahutavat mõju avalikule arutelule korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise üle. Ukrainal tuleb maksta 40 000 eurot Handžuki vanematele Viktorile ja Nadiile, 40 000 eurot partnerile Serhii Denysovile ning katta kohtukulud; maksed tuleb teha kolme kuu jooksul. EÕK ei otsustanud Vladyslav Mangeri ja Oleksii Levini isikuliku süüteo vastutuse küsimust.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainian coverage keskendub EÕK otsuse ulatusele: õiguse elule ja väljendumisvabaduse rikkumisele ning rünnaku seosele riigivõimu kuritarvitamisega. Samal ajal käsitletakse riikliku uurimise menetluslikku kriitikat ning kodumaise kriminalmenetluse ja selle edasise kulgemise olukorda. Advokaat on osutanud, et EÕK otsus ei anna vastust kõigi võimalike rünnaku tellijate küsimusele. Kodune kriminalmenetlus ei ole lõppenud: 2023. aastal mõisteti Vladyslav Manger ja Oleksii Levin kummalgi 10 aastat vangi, kuid kaitsja esitas appeali, mistõttu otsus ei jõustunud. 2025. aasta jaanuaris pikendas Kiivi apelatsioonikohus asja arutamist ning 2026. aasta juunis teatati, et asja juhtiv kohtnik lahkus ametist, mistõttu appeal võib alata uue kohtunike koosseisuga. Pere advokaat hoiatab, et krimin menetluse vanematusaeg lõpeb 2028. aastal.
Kus kajastused lahknevad
Kaebajad väitsid, et Ukraina võimud ei teinud tõhusat, sõltumatut ega õigeaegset uurimist ning et kõiki rünnaku korraldajaid ei vastutuse võetud. Valitsus seevastu kinnitas, et uurimine oli comprehensive ja selle tulemusel mõisteti ära rünnaku vahetud täitjad, vahendajad ja korraldajad. Друга розбіжність стосується державної відповідальності: уряд стверджував, що напад не можна приписувати державі, а Мангерівні дії виникли з особистої неприязні, тоді як суд знайшов достатньо вагомих і узгоджених доказів тісного зв’язку між нападом і здійсненням або зловживанням державною владою. Є також неузгодженість у розмірі судових витрат: одні повідомляють про 4 тисячі євро загалом, інші — про по 4 тисячі євро кожному з трьох заявників, що у сумі становить 12 тисяч євро.
Taust
Katariina Handžuk oli Xersoni linnavaltu ja Xersoni обласної radade saajkonnas tegutsenud kohaliku ametniku ning korruptsioonivastase aktivistist. Her parents Viktor and Nadiia Handziuk and her partner Serhii Denysov filed the case with the ECHR. 2019. aastal mõisteti viis rünnaku osalejat — Serhii Torbin, Mykyta Hrachchuk, Volodymyr Vasianovych, Viacheslav Vyshnevskyi ja Viktor Horbunov — vangi kolmest kuue ja pooleni aastani. 26. juunil 2023 mõistis Kiivi Dnipro rajoonikohus Vladyslav Mangerile, siis Xersoni обласної radade esimehele, 10 aastat vangi rünnaku tellimise eest ning Oleksii Levinale, tema endisele nõunikule, 10 aastat rünnaku korraldamise eest; mõlemad pidid tasuma perekonnale 15 miljonit grivna materiaalset kahju. Otsus ei jõustunud, sest kaitsja esitas kaebuse. Xersoni õigussuudmised esialgu kvalifitseerisid rünniku kui hoolikatuse, hiljem raske kehakahjustuse ja pärast 1. augusti 2018. aasta pikette kui mõrva katset.