Eesti ei lubanud Ukrainal kasutada oma õhuruumi droonide lendudeks, kuid droonid rikkusid piiri
Eesti teatas 12. novembril 2026, et Ukrainal ei antud luba kasutada Eesti õhuruumi droonide lendudeks. Mõned droonid sisenesid siiski lühikestel hetkedel Eesti õhuruumi, mille tõttu kutsuti kokku valitsuse turvanädalus ja NATO hävituslennukid tõusid õhukeskusest Õimari. Juhtum toimusUkraina öösel ja hommikul 2025. aasta 11. novembril toimunud rünnaku ajal, mil rõhitakse Venemaa sihtobjekte, sealhulgas Ust-Luga sadama.
Põhipunktid
- Eesti ei andnud Ukrainal ega ühelegi teisele riigile luba kasutada oma õhuruumi droonide lendudeks.
- Mõned droonid sisenesid lühikestel hetkedel Eesti õhuruumi, rikkudes riigi piiri.
- Ukraina ründas 2025. aasta 11. novembri ööl ja hommikul Venemaa sihtobjekte, sealhulgas Ust-Luga sadamat.
- Õhukeskusest Õimari tõusid NATO hävituslennukid, mis patrollivad Balti riikide õhuruumis.
- Eesti informeeris sellest Ukraina ambasadorit ja NATO liikmeid.
- Eesti peaminister Kristjen Mihal kutsus kokku valitsuse turvanädalus.
- Lati ja Leetima elanikud said teate dronide sissetungi ohu kohta.
Miks see on oluline
Juhtum tekitas Eesti ja Ukraina vahelise diplomaatilise vastuolu küsimuses, kas Ukrainal oli luba kasutada Eesti õhuruumi. NATO lennukid pidid reageerima piiririkkumistele, Lati ja Leetima elanikele anti hoiatused ning Eesti seostas sündmusi Venemaa täiesõjalise sõjaga ja väitega, et Venemaa suunab Ukrainalisi droone Baltikumi. Травень 2025. aasta Eesti ja juuni 2025. aasta Latvi sündmused näitavad, et piiride ületamine droonidega on piirkonnas korduv turvaoht.
Mis juhtus
Eesti teatas 12. novembril 2026, et Ukrainal ei oleks antud luba kasutada Eesti õhuruumi droonide lendudeks. Seda kinnitas ka Eesti välisministeerium, mis повторно передав vastava teate Ukraina ambasadorile Eestis ja informeeris NATO liikmeid. 2025. aasta 11. novembri ööl ja hommikul ründas Ukraina Venemaa sihtobjekte, sealhulgas Leningradi oblasti Ust-Luga sadama. Droonide suure hulga tõttu kuulutati Balti riikide elanikud hädaolukorraks ning mõned droonid sisenesid lühikestel hetkedel Eesti õhuruumi. Piiririkkumise tõttu tõusid Õimari õhukeskusest NATO hävituslennukid. Eesti peaminister Kristjen Mihal kutsus kokku valitsuse turvanädaluse. Varem oli Eesti sisseastunud ja Lati õhuruumis drooni teadaandes juhtumeid; juunis 2025. aastal langes NATO hävituslennukiga lennuks ka drooni.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainiskeid medierõhu käsitlused keskenduvad Eesti väitele, et Ukrainal ei olnud luba kasutada Eesti õhuruumi, ning seovad sissetungid Ukraina rünnakuga Venemaa sihtobjektidele. Samal ajal tuuakse esile Eesti diplomaatilised sammud Ukraina ja NATO suunas ning väide, et Venemaa suunab teadlikult Ukrainalisi droone Balti riikide õhuruumi.
Kus kajastused lahknevad
Eesti kinnitab, et ei andnud ühelegi võõrriigile, sealhulgas Ukrainale, luba kasutada oma õhuruumi droonide lendudeks. Samal ajal kirjeldatakse sündmuse kontekstina Ukraina suure ulatusega rünnakut, mille käigus paiknesid droonid Eesti piiride lähedal ning osa neist rikkis Eesti õhuruumi. Таким образом, інцидент стосувався як відсутності дозволу, так і фактичних перельотів без дозволу.
Taust
Juhtум стався 2025. aasta 11. novembri ööl ja hommikul, kui Ukraine ründas Venemaa sihtobjekte, sealhulgas Ust-Luga sadama Leningradi oblastis. Selle ajal sisenes lühikestel hetkedel Eesti õhuruumi mitu drooni. Juhtumile eelnesid два аналогічні випадки: 2025. aasta maiys Eesti zabil український droon, mis порушив повітряний простір, ning 2025. aasta juunis NATO hävituslennukid zabili drooni Latvi õhuruumis.