Leedu õhuruumis tulistati alla Vene "Gerbera" tüüpi droon
Leedu president Gitanas Nausėda teatas 16. septembril, et Leedu õhuruumis alla tulistatud droon oli tõenäoliselt Vene "Gerbera" tüüpi UAV, mis oli algselt mõeldud ründama Ukrainat, kuid jäi Ukraina elektroonilise sõjapidamise (EW) vastumeetmete tõttu kursilt kõrvale. Drooni tulistasid alla NATO õhupolitsei missiooni Itaalia hävituspommitajad Leedu õhuruumis – see oli esimene kord, kui NATO lennuk tulistas drooni alla Leedu kohal. Leedu välisministeerium teatas, et riik edastab protestinootide Valgevenele ja konsulteerib liitlastega.
Põhipunktid
- President Gitanas Nausėda sõnul oli droon Vene "Gerbera" tüüpi UAV, mis oli algselt mõeldud ründama Ukrainat.
- Droon jäi kursilt kõrvale Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendite tõttu ja sisenes Leedu õhuruumi Valgevene suunalt.
- Droon tulistati alla NATO õhupolitsei missiooni Itaalia hävituspommitajate poolt, mis paiknesid Šiauliai lennubaasis, Kaišiadoryse rajoonis Pratkūnai küla lähistel, Kruonio pumphüdroelektrijaama juures.
- See oli esimene droon, mis tulistati alla Leedu õhuruumis, ja esimene kord, kui NATO lennuk teostas Leedu kohal droonitõrje.
- Allatulistatud drooni pardal leiti lõhkeaine, mille Leedu kaitseministeeriumi andmetel lasid demineerijad kahjutuks.
- Leedu välisminister Kęstutis Budrys teatas, et Leedu edastab Valgevenele protestinootide ja konsulteerib liitlastega.
- Nausėda hoiatas, et sarnased intsidentid võivad korduda, ning kutsus kaitseministeeriumi üles kaaluma droonide ja teiste õhusõidukite tabamise alternatiivseid vahendeid, märkides, et hävitajate ja rakettide kasutamine on kulukas ega ole tõhus lahendus.
Miks see on oluline
See oli esimene droon, mis tulistati alla Leedu õhuruumis, ja esimene kord, kui NATO õhupolitsei lennuk teostas Leedu kohal droonitõrje. Allatulistatud drooni pardal leitud lõhkeaine tõstis juhtumi panuseid veelgi. Leedu juhtkond kasutas intsidenti üleskutsuna parandada droonide ja teiste piiriüleste õhusõidukite tuvastamisvõimet ning leida hävituspommitajatest odavamaid alternatiive. Samuti kuulutati välja Valgevenele suunatud diplomaatiline protestinoot ja liitlastega konsultatsioonid, mis viitab võimalikule kahepoolsele ja NATO tasandi vastusele. Juhtum illustreerib Venemaa-Ukraina sõja droonide piiriülest ohtu, sealhulgas Ukraina elektroonilise sõjapidamise rolli droonide NATO liikmesriikide territooriumile suunamises.
Mis juhtus
Ööl vastu teisipäeva, 15. septembril 2026, sisenes tuvastamata droon Leedu õhuruumi Valgevene suunalt. NATO õhupolitsei missiooni raames tulistasid selle alla Itaalia hävituspommitajad, mis paiknesid Šiauliai lennubaasis. Allatulistamine toimus Kaišiadoryse rajoonis Pratkūnai küla lähistel, Kruonio pumphüdroelektrijaama juures. Leedu aktiveeris intsidendi järel plaani "Ščyt" (Shield), piiras sündmuskoha ümber ning sealseid töid tegid Leedu kaitseväe ja politsei üksused. Demineerijad kahjutuksid drooni pardal leitud lõhkeseadeldise ning Leedu elektroonikakomponente analüüsiti, et selgitada välja drooni päritolu ja lennutrajektoor. 16. septembril kogunes Leedu Riiklik Kaitsenõukogu ning pärast kohtumist teatas president Gitanas Nausėda, et alla tulistatud droon oli tõenäoliselt Vene "Gerbera" tüüpi UAV, mis oli algselt mõeldud ründama Ukrainat, kuid Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendid viisid selle kursilt kõrvale. Nausėda rõhutas, et tõenäoliselt ei olnud tegemist Leedu-vastase tahtliku rünnakuga, kuid hoiatas sarnaste intsidentide kordumise eest. Samuti kutsus ta kaitseministeeriumi üles kaaluma droonide ja teiste õhusõidukite tabamise alternatiivseid vahendeid, märkides, et hävituspommitajate ja rakettide kasutamine on kulukas ega ole tõhus lahendus. Leedu välisminister Kęstutis Budrys teatas, et Leedu edastab Valgevenele protestinootide ja konsulteerib liitlastega. See oli esimene kord, kui droon tulistati alla Leedu õhuruumis ning esimene kord, kui NATO lennuk teostas Leedu kohal droonitõrje.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kättesaadavad allikad on Ukraina päritolu ja käsitlevad intsidenti Venemaa-Ukraina sõja kontekstis, tuvastades drooni Vene omaks ning märkides, et see oli mõeldud ründama Ukrainat enne Ukraina elektroonilise sõjapidamise poolt kursilt kõrvale viimist. Ukraina meedia toob esile Ukraina õhujõudude raporteid, mille kohaselt "Gerbera" tüüpi droonid lendasid intsidendiööl Põhja-Ukraina kohal, ühendades Leedu intsidendi kaudselt Ukraina õhukaitseoperatsioonidega. Samuti viidatakse Ukraina välisministri Andrii Sibiga varasematele avaldustele, milles ta selgitas Balti riikide varasemaid drooniintsidente Venemaa elektroonilise sõjapidamise poolt Ukraina droonide sihtidelt kõrvale juhtimisega – seda kasutatakse kontekstina selle kohta, kuidas ka Vene droonid võivad kursilt kõrvale sattuda. Raamistuse kese on Leedu vastusel (presidendi avaldused, diplomaatiline protest Valgevenele, NATO konsultatsioonid), kuid juure põhjus seostatakse Vene droonirünnakutega Ukraina vastu.
Kus kajastused lahknevad
Allikad kirjeldavad allatulistamise täpset asukohta erineva rõhuga: osa allikaid märgib Pratkūnai küla Kaišiadoryse rajoonis, teised rõhutavad Kruonio pumphüdroelektrijaama lähedust. Need on omavahel kooskõlas, kuid toovad esile erinevaid orientiire. Lisaks iseloomustavad mõned allikad intsidenti NATO õhupolitsei missiooni eduna ja esimese droonitõrjena Leedu kohal, samas kui teised rõhutavad, et hävituspommitajate ja rakettide kasutamine droonide vastu on kallis ega ole tõhus, ning Leedu vajab alternatiivseid vahendeid – esitades sama sündmuse nii eduka pretsedendina kui ka võimelünkade ilminguna.
Taust
Venemaa "Gerbera" on üks Ukraina vastu suunatud rünnakutes täheldatud mehitamata õhusõidukite tüüp; Ukraina õhujõud teatasid "Gerbera" tüüpi UAV-de lendudest Põhja-Ukraina kohal intsidendiööl. Varasemaid drooniintsidente on juba toimunud Läti ja Eesti õhuruumis; Ukraina välismister Andrii Sibiga on varem seostanud osa neist juhtumitest Ukraina droonidega, mille Venemaa elektrooniline sõjapidamine sihtmärkidelt Venemaa territooriumil kõrvale juhtis. Kaks päeva enne allatulistamist, 13. septembril, andsid Leedu ametivõimud Vilniuse ja ümbruskonna rajoonide elanikele kollase taseme õhuhäire, kui kahtlustati drooni – hiljem selgus, et tegemist oli linnuparvega. Vahetult enne intsidenti alustas Valgevene neljapäevaseid sõjaväeõppusi oma Poola ja Leedu piiri lähistel, mis hõlmasid piirikaitse- ja droonidevastaseid harjutusi.