Euroopa Parlamend palub EL-i liikmetel tunnustada Venemaa tegevust Ukraina laste suhtes genotsiidina
Euroopa Parlamend võttis 12. novembril vastu resolutsiooni, milles palus EL-i liikmetel tunnustada Venemaa tegevust Ukraina laste suhtes genotsiidina. Resolutsioon nõuab kõigi deported või sunniviisiliselt üle viidud laste kiiret, ohutut ja tingimusteta tagasipööramist ning hoiatab nende tagasipööramise kasutamise eest läbirääkimiste argamendina.
Põhipunktid
- Resolutsiooni toetas 536 eurodпутатов, 8 hääletas vastu ja 37 jäi abstineeruma
- Euroopa Parlamend palus EL-i liikmetel tunnustada Venemaa tegevust Ukraina laste suhtes genotsiidina
- Euroopa Parlamend nõudis kõigi deported ja sunniviisiliselt üle viidud laste kiiret, ohutut ja tingimusteta tagasipööramist
- Laste tagasipööramist ei tohi siduda territoriaalsete kompromisside, vahetuste või muude poliitiliste kokkulepetega
- September 2026 seisuga oli kinnitatud üle 20 600 Ukraina lapse deportation ja sunniviisilise üleviimise juht
- 28. oktoobri seisuga oli tagasi pööratud 2752 Ukraina last
- Hinnanguliselt elab Venemaa okupeeritud territooriumidel ligikaudu 1,6 miljonit Ukraina last
Miks see on oluline
Resolutsioon taotleb Euroopa Parlamendi seisukohalt formaalset EL-i liikmeriikide tunnustust genotsiidu ning виitab kinni näha, et laste tagasipööramine on rahvusvahelise õiguse kohane kohustus, mitte tingimuseks sõltuv objekt. Samuti seob resolutsioon võimaliku pikaajalise rahu laste õiguste ja nende rikkumise eest vastutuse küsimusega.
Mis juhtus
Euroopa Parlamend võttis 12. novembril 2026 vastu resolutsiooni, milles palus EL-i liikmetel tunnustada Venemaa tegevust Ukraina laste suhtes genotsiidina. Parlamendis nimetasid Euroopa Parlamendi resolutsiooni väljaotsumist või sunniviisilist üleviimist genotsiidiks ning nõudes Venemaalt kõigi vastavalt välja teostatud laste kiiret, ohutut ja tingimusteta tagasipööramist Ukraina mitteokупованої території. Уkraina laste tagasipööramise tingimuseks ei tohi saada territoriaalsed kompromissid, vahetused või muud poliitilised kokkuleppped. Resolutsiooni toetas 536 eurodпутатов, 8 hääletas vastu ja 37 jäi abstineeruma. Selle järgi oli september 2026 seisuga kinnitatud üle 20 600 deportation ja sunniviisilise üleviimise juhtu ning 28. oktoobri seisuga oli tagasi pööratud 2752 last. Euroopa Parlamendi hinnangul viibib Venemaa okupeeritud territooriumidel ligikaudu 1,6 miljonit Ukraina last, kes seal seisavad silmas süstemaatilise russifikatsiooni, ideoloogilise töötluse ja militariseerimise all.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainaga seotud kajastustes tuuakse esile Euroopa formaalne tunnustus deportation ja sunniviisilise üleviimise genotsiidina, nõue lastele tingimusteta tagasipööramiseks ning hoiatust mitte kasutada nende tagasipööramist poliitilise kauplemise vahendina. Samuti tuuakse välja ülekannete ulatus, tagasi pööratud laste suhteliselt väike arv ning lapste olukord Venemaa okupeeritud territooriumidel. Resolutsioon asetatakse Euroopa Parlamendi varasemate resolutsioonide ja EL-i sanktsioonide rea konteksti.
Taust
Euroopa Parlamend nimetas mai 2025 Venemaa toetatud tegevust Ukraina laste vastu, mille eesmärk oli hävitada nende ukrainalik identiteet, „genotsiidiliseks strateegiaks”. Septembris 2023 palus Euroopa Parlamend Rahvusvahelisel Kriminaalkojudi anda ордер на арест самопроголошеного президента Білорусі Александра Лукашенка за депортації українських дітей. Euroopa Ühendi Nõukogu võttis 28. septembril 2026 vastu otsuse uute sanktsioonide kohaldamise 10 isiku ja 17 organisatsiooni suhtes, kes on seotud Ukraina laste depитацией до Росії.