Rosneft
Rosneft on Venemaa suurim naftakompanii ja üks suurimaid börsil noteeritud naftakorporatsioone maailmas. Ettevõte asutati 1993. aastal Venemaa valitsuse otsusega endise Kütuse ja energeetika ministeeriumi varade baasil ning tegutseb vertikaalselt integreeritud ettevõttena, mis tegeleb nafta ja gaasi uurimise, tootmise, töötlemise ja turustamisega. Selle peakontor asub Moskvas ning seda kontrollib Venemaa riik riikliku ettevõtte Rosneftegaz kaudu. Ettevõtte pikaajaline juhtimine on seotud Igor Setšiniga.
-
Rosneft kehtestab kogu Venemaal kütuse müügipiiranguid
Rosneft kehtestas oma tanklates kogu Venemaal kütuse müügile piirangud, mille eesmärk on takistada kiiret kütuse kokkuhoidmist ja tagada ühtlasem kättesaadavus. Piiranguid kinnitati vähemalt seitsmes Venemaa piirkonnas ning kütuse defitsiit tekkis vähemalt kuues piirkonnas pärast Ukraina rünnakuid kaheksale suurele naft Refitavile tehele. Nii piiratakse bensiini ja diislikütuse koguseid ning keelatakse kütuse müük kaanidest.
-
Ukrainas ründasid tehaseid Saratovis, Orulis ja Rostovis
Öö 7. novembril ründasid Ukraina droonid Saratovi naftetöötlemishtehas ja Oruli „Proton-Electroteks“-i tehases, kus tekkisid tulekahjud. Rostovis süttis samuti mahtude ja polümeeride lao põleng tehas „Almaz“ lähedal. Oruli tehas oli Ukraarma rünnaku all teist korda vähem kui kolme nädala jooksul.
-
Zelensky: Ukraina jätkab Venemaa naftarafineerimistööstuse pompeamise operatsiooni
President Volodymyr Zelensky ütles 6. novembril, et Ukraina jätkab operatsiooni Venemaa naftarafineerimistööstuse vastu ning on määranud uued sihtmärgid sügavateks löökideks. Operatsioon on Ukra vastus Venemaa rünnakutele energiataristu ja tsiviilinfrastruktuuri vastu. Ühtlasi valmistuvad Ukraina väed захистом võimaliku uue vene raket-ründamise eest ning president palus partneritel viivitamatult saata lisaks Patriot'i tabajuslennukeid.
-
Droonid ründasid Riazani naftakeemiatööstust, seal süttis põlemine
Droonid ründasid öösel 5. novembril Venemaal Riazani naftakeemiatööstust, mille territooriumil süttis põlemine. OSINT-analüütik ASTRA kinnitas tulekahju asukohaks just naftatehase. Kohalike elanike sõnul ründasid droonid ka Wildberriesi logistikakeskust, kuid selle kohta esitatud pilti ei suudetud sõltumatult kinnitada.
-
Droonid ründasid Jaroslavli naftakeemiatehast, põhjustades suure tulekahju
Droonid ründasid ööl 3. novembri vastu Jaroslavlis asuvat Slavneft-JANOS naftakeemiatehast Venemaal. На атаку järel süttis tehase territooriumil suur tulekahju, infrastruktuur kahjustus ning kaks töötajat said haavad. See on üks Venemaa suurimaid naftakeemiatehaseid ja varustab muu hulgas Venemaa sõjaväeõhukoneid ning -tehnikat.
-
Ukraina droonid ründasid Novokujibishevski naft refinatsioonitehast
Ukraina droonid ründasid öösel 30. oktoobritil Venemaa Samara oblastis asuvat Novokujibishevski naftarefinatsioonitehast. Tulemuseks oli suur põlemine, mille korral kahjustuste ulatust ei ole veel kindlaks tehtud. Rünnak oli ettevõttele juba kolmas teuremrünnak selle aasta jooksul.
-
Öine droonirünnak tabas Peterburi ja Leningradi oblastit – põlema süttis naftaterminal, VK andmekeskus ja sild
Ööl vastu 18. juuni 2026. aasta oktoobrit korraldasid Ukraina droonid ulatusliku rünnaku Peterburile ja Leningradi oblastile. Sihtmärkide seas olid Peterburi naftaterminal, naftabaas Ruchyi, VKontakte'i andmekeskus ja Korpabelni kanali kaldkõlbasild. Rünnakutes sai üks inimene elu ja viis vigastada, tuhanded jäid elektrita ning Pulkovo lennujaam piiras lendude vastuvõttu.
-
USA pikendas Venemaa Lužkoili vastu kehtestatud erandlitsentse kuni 2027. aasta aprillini
USA rahandusministeerium pikendas üldlitsentse, mis lubavad teatud tegevust sanktsioneeritud Venemaa naftakontserniga Lukoil kuni 24. aprillini 2027. Otsus puudutab Lukoili väljaspool Venemaa Maid tegutsevat tanklavõrku ja nelja Bulgaaria tütarettevõtet. See tehti umbes nädal pärast president Donald Trumpi teadaannet kokkuleppest Venemaaga diislikütuse tarneteks USA ja maailma turgudele.
-
Endine Saksa liidukantsler Schröder tähistas Putiniga 74. sünnipäeva
Endine Saksa liidukantsler Gerhard Schröder veetis 7. oktoobril Venemaa presidendi Vladimir Putini 74. sünnipäeva Putiniga koos tema kodus, teatas Kreml. Kohtumine vallandas Saksa valitsuse, opositsiooni ja EL-i poliitikute terava kriitika, Saksa liidukantsler Friedrich Merz nimetas Schröderi käitumist " absoluutselt amoraalseks".
-
Lõuna-Korea sadamatest laaditi üle 176 000 tonni kütust Venemaale, sh sanktsioneeritud tankeritega
The Guardiani analüüsi kohaselt laaditi juulis ja augustis Lõuna-Korea sadamates seitsmele tankerile – neist kolm on Ühendkuningriigi ja ELi sanktsioonide all – üle 176 000 tonni kütust, peamiselt diislikütust, mis tehti 14 reisil Venemaa Kaug-Idasse. Augsburgis moodustas Lõuna-Korea umbes 31% Venemaa meritsi toodud naftatoodetest – suuruselt teine tarnija India järel. Ukraina kinnitas leidu, Lõuna-Korea eitas süüdistusi.
-
USA ja Venemaa läbirääkimised: miljardi dollari suurune Lukoili tehing seotakse Ukraina rahu kõnelustega
USA Trumpi administratsioon ja Venemaa on laiendanud Ukraina sõja lõpetamiseks peetavaid kõnelusi mitme miljardi dollari suuruse tehinguga, mis hõlmab Venemaa naftakompanii Lukoili rahvusvahelisi varasid. Tehingu üle otsustavad lõplikult Putin ja Trump ning see vajab heakskiitu nii USA valitsuselt kui Kremlilt.
-
Trump allkirjastas Venemaa-vastaste "põrgulike sanktsioonide" seaduse
USA president Donald Trump allkirjastas ligikaudu nädal enne artikli avaldamist seaduse, mille algatas senaator Lindsey Graham ja mis mõlemad Kongressi kojad heaks kiitsid. Seadus kodifitseerib USA sanktsioonid Venemaa vastu energieetika, varilaevastiku, finantssektori, sõjatööstuskompleksi tarnete ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise valdkondkulades ning näeb ette kuni 500% tariife Venemaa kaupadele ja kuni 100% tariife kolmandate riikide kaupadele. Ukraina on juba edastanud USA-le konkreetseid ettepanekuid ja tegutseb Kongressi survestamisel, et Valge Maja viiks seaduse täielikult ellu enne 18. oktoobri tähtaega.
-
Ukraina droonid lõid suurverest Vene naftatehaseid ja sõjatööstuse objekte
Ukraina droonid ründasid 25. septembri öösel Vene territooriumi, tabades Permis Lukoil-Permnefteorgsintezi naftatehast ja Rostovi oblastis Novoshakhtinski tehast, mis mõlemad teatasid töö peatamisest. Samuti tabati Uljanovskis Iskra mikrokiiptootehas ja Voronežis Voronežsintezkautšuki tehas. Vene kubernerid kinnitasid kahjustusi, Ukraina relvajõudude peastaap kinnitas rünnakud ning president Volodymõr Zelenski võttis need avalikult omaks.
-
Ukraina droonid tabasid Kuibõševi naftatehast Samaras, põleng suur
Ööl vastu 22. septembrit 2026 tabasid Ukraina droonid Kuibõševi naftatehast Venemaa Samara oblastis, kus süttis ulatuslik tulekahju. Ukraina relvajõudude peastaap ja droonijõud kinnitasid rünnakut ning teatasid, et üle 1000 km kaugusel asunud sihtmärgi tabas 1. droonijõudude eralduskeskus koos teiste kaitseliikmetega. Samal ööl tabati ka Bašneft-UNPZi tehas Ufas.
-
Ukraina droonirünnak peatas Jaroslavli naftatehase töö
Ukraina droonid tabasid neljapäeval Venemaa Jaroslavli naftatehast YANOS, kahjustades esmase töötlemise seadet AVT-3. Tehase toorvna töötlemine peatati ning kütus kadus samal päeval Venemaa sisemiselt kaubabörsilt.
-
Ukraina droonid tabasid Rostovi sõjaväelennuvälja ja Jaroslavli naftatehast
Ukraina jõud rammisid 17. septembri öösel Venemaal kahte sihtmärki: Rostovi-Donil asuvat sõjaväelennuvälja, kus kahjustati üht An-12, kaht An-26 ning kolme helikopterit, ja Jaroslavlis asuvat Slavneft-JANOS-i naftatehast. President Zelenskõi kinnitas lööke, nimetades Jaroslavli operatsiooni SBÜ, mehitamata süsteemide vägede, GRU (sõjaväeluure) ja SVÜ (välisluure) ühisoperatsiooniks ning Rostovi lennuvälja löögi SBÜ tööks.
-
Ukraina droonid tabasid Saratovis nii Rosnefti naftatehast kui Ozoni logistikakeskust
Ööl vastu 11. septembrit ründasid Ukraina droonid Venemaa Saratovi, tabades Saratovi naftatehast ja Ozoni logistika- ning kättetoimetamiskeskust. Mõlemal objektil puhkes tulekahju. Kohalike võimude teatel sai tsiviilinfrastruktuur kahjustusi, kuid ohvreid seni ei ole. Ozon teatas töötajate evakueerimisest ja peatab ajutiselt tellimuste vastuvõtmise Saratovis ja piirkonnas.
-
Ukraina droonid lõid 6. septembri öösel Rjazani naftatehast ja Rostovi oblasti objekte
6. septembri 2026 öösel tabasid Ukraina droonid Venemaa Rjazani oblastis Rjazani naftatehast ja Rostovi oblastis Rostovi-Doni lennuvälja, Podljot radarijaama ning kaks Pantsir-S1 õhutõrjekompleksi. Tehases süttis tulekahju, mille kinnitasid Ukraina peastaap, sõjaväeluure (HUR), desinformatsiooni vastu võitlemise keskus, OSINT-analüütikud ja ettevõte Fire Point, kasutades oma FP-1 drooni. Vene võimud, sealhulgas Rjazani oblasti kuberner Pavel Malkov, kinnitasid ainult tulekahju "ühes ettevõttes" ega nimetanud tehast ametlikult. Rostovi oblasti kuberner Juri Sljussar teatas umbes 30 drooni allatulistamisest ning ühe lapse vigastamisest.
-
Ukraina droonid tabasid Sotši naftabaasi ja õhutõrjeseadmeid Krasnodari krais
Ööl vastu 4. septembrit 2026 lõid Ukraina kaitsjõud droonidega Vene õhutõrjediviisi Siriuse asula lähedal Sotši juures ning naftabaasi Adleri rajoonis, mis põhjustas tulekahjusid, kütusepuudust linnas ja ajutisi piiranguid Sotši lennujaamas.