Putin pakub Kõstjantõnivka põhjal humanitaarmissiooni evakueerimiseks
Vladimir Putin tegi 12. novembril Moskvas USA eriesindajatega kohtumisel ettepaneku korraldada humanitaarmissioon Kõstjantõnivka elanike evakueerimiseks, eeskätt Oleshki operatsiooni eeskujul. Ta väitis, et Venemaa kontrollib linna ning territooriumi demineerimiseks kulub viis päeva. Ukrainaametnikud kahtlustavad, et humanitaarmissioона võib peita sõjalise tehnika sisseviimise ja väeüksuste rotatsiooni.
Põhipunktid
- Putin tegi ettepaneku 12. novembril Moskvas USA eriesindajatega Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga.
- Humanitaarmissioon peaks evakueerima Kõstjantõnivka tsivilelanikke Oleshki operatsiooni eeskujul.
- Putini hinnangul kulub Kõstjantõnivka lähedal demineerimiseks viis päeva.
- Putin hinnas Kõstjantõnivkas elavate tsivilelanike arvuks 400–500.
- Ukraina väidab, et linnas on veel ukrainalisi väeüksusi ja seal jätkuvad lahingud.
- Oleshki humanitaaroperatsiooni ajal, 27. oktoobrist 1. novembrini, evakueeriti peaaegu 800 inimest.
Miks see on oluline
Ettepanek seab tsiviilelanike evakueerimise ja demineerimise keskseks Venemaa, Ukraina ja USA vahelisse väärtuslikku teemasse. Kontrolli Kõstjantõnivka üle puudutav vaidlus mõjutab selle, kas missioon saaks üldse toimuda ohutult ning kas selle tegelik eesmärk on eranditult humanitaarne. Ukraina hoiaks lisaks silmas, et humanitaarmissioon võib anda Venemaale võimaluse rotatsiooniks ja sõjalise tehnika sisseviimiseks.
Mis juhtus
Putin tegi 12. novembril Moskvas USA eriesindajatega Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga kohtumisel ettepaneku органiseerida Kõstjantõnivka humanitaarmissioon, mille eesmärk oleks elanike evakueerimine. Ta põhjendas ettepanekut Oleshki humanitaaroperatsiooniga ning väitis, et Venemaa kontrollib Kõstjantõnivkat ja on valmis tagama missiooni ohutuse. Kui Kiieva peab linna enda kontrolli all olevaks, kutsus Putin Ukrainale üles tagada ohutuse oma poolelt. За його оценкою, demineerimiseks附近 Kõstjantõnivkat kulub viis päeva ning seal on veel 400–500 tsivilelanikku. Organisatsiooni tähtsusele omist ta Яна Лантратов ja Дмитро Лубінця ning soovitas kaasata välismaist ajakirjandust.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainalsete allikate keskmes on vaidlus Kõstjantõnivka kontrolli üle. Ukrainalські війська ja sõltumatud vaatlejad väitsid, et linnas on säilinud ukrainaliste üksuste kohalolek ning seal jätkuvad lahingud. Nad peavad ka humanitaarmissiooni võimalikuks relvavahetuse maskiks ning nõuavad, et ettepaneku üksikasjalised selgitataks enne mis tahes missiooni algamist.
Kus kajastused lahknevad
Venemaa väidab, et Kõstjantõnivkat kontrollivad selle väed ja et Venemaa võib tagada humanitaarmissiooni ohutuse. Ukrainalised väed ja sõltumatud vaatlejad seda eitavad, väites, et linnas on ukrainalisi üksusi ning lahingud jätkuvad. Samuti on vaieldud Oleshki operatsiooni eesmärk: seda esitleti elanike evakueerimise ja abistamisena, kuid Ukraina ametnikud заявили, що Росія також kasutas seda sõjalise tehnika sisseviimiseks, väeüksuste rotatsiooniks ja oma positsioonide tugevdamiseks.
Taust
Venemaa sõjaväe teatas Kõstjantõnivka «hõivamisest» juulis 2025. aastal, kuid Ukraina väed ja sõltumatud vaatlejad väitsid, et linnas jätkusid ukrainalised üksused ja lahingування. 17. oktoobril Generalstaabi esindaja Андрій Ковальов väitis, et Venemaa Generalstaabi juhи Валерій Герасимовий oli vale сообщила linna hõivamisest. Oleshki humanitaaroperatsioon toimus 2025. aasta lõpus USA esimese leedi Melania Trumpi osalusel. Režiimi тиші kestis 27. oktoobrist 1. novembrini ning selle ajal evakueeriti peaaegu 800 inimest. Pутінi ettepanek tehti pärast Aбу-Дабі kolmepoolseid Ukraina–USA–Venemaa kõnelusi, mille tulemusel kokkuleppiti ulatuslikust vahetus vangide vahel.