Venemaa lükkas ukraalaste „kvasi-liikmelise“ NATO-liikmelisuse tagasi, Washington uuris aga territoriaalseid kompromisse
Venemaa ase-välisminister Sergei Rjabkov ütles, et Moskva ei sova mingit Ukraina „kvasi-liikmelist“ NATO-liikmelisust ega dialogi selle liikmelisuse üle. Samal ajal teatasid USA esindajad, et arvestatakse garantii variante, mis seoksid Ukraina NATO-liikmelisuse või muud rahukaitsegarantiid territoriaalsete järeleandudega.
Põhipunktid
- Sergei Rjabkovi sõnul ei sobi Venemaale Ukraina „kvasi-liikmelisus” NATO-s.
- Moskva tingimuseks on Ukrina tunnistamine riigiks, mis ei liitu NATO-ga.
- Jared Kushner väitis, et Washington sai Venemaa kaaluma NATO 5. artikli sarnaseid garantiisid.
- Venemaa ei ole Kushneri väidet kinnitanud.
- Zelenskij kinnitas, et ameeriklased pakkusid NATO-liikmelisuse vahetuseks Donbasi tühistamist.
- Teine USA stsenaarium nägi ette praeguse frontilinise külmutamist ja garantii andmist rahvusнародним kokkuleppel.
- Zelenskij ütles, et võimalikud turvalisuslahendused peab kinnitama Ukraina rahvas.
Miks see on oluline
Täiesti erinevad seisukohad näitavad, et lääneriikide võimalike turvalisusgarantii kuju pole kokku leitud. USA arutatud stsenaariumid seovad NATO-liikmelisuse ja turvalisuse territoriaalsete otsustega, mis mõjutavad Ukraina suveräänsust ja sõja lõpetamise tingimusi. Ühtlasi pole Ukrainal ja USal kinnitatud ühist tõlgendust NATO 5. artikli sarnastest garantiidest ning liitumine nõuaks kõigi NATO liikmesriikide ühehääalset nõusolekut.
Mis juhtus
Venemaa lükkas tagasi kõik turvalisusgarantii variandid, mis tähendaksid Ukraina „kvasi-liikmelist” NATO-s. Rjabkov ütles, et Moskva arutab garantiisid eelkõige oma julgeoleku kontekstis ning on valmis neist rääkima üksnes tingimusel, et Ukraina tunnistatakse riigiks, kes ei liitu NATO-ga. Ukrainas tehtud arutelud osutasid seevastu USA esindajate pakutudele vahetada Ukraina NATO-liikmelisus või alternatiivsed turvalisusgarantiid Donbasi tühistamise või praeguse frontilinise külmutamise vastu. Üks USA stsenaarium nägi ette, et Ukraina annab veel oma kontrolli all oleva Donbasi Venemaale ja saab vastu täieliku NATO-liikmelisuse. Teine stsenaarium säilitaks osa Donbasist Ukraina kontrollis ning annaks Kiivile turvalisusgarantiid USA ja võimalike euroopa liitlaste vahelise rahvusvahelise kokkuleppega. Zelensky ütles, et ei loovuta maad, sest see võimaldaks Venemaal uusi rünnakuid valmistada, ning et võimalikud lahendused peab kinnitama Ukraina rahvas.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina aruanded tõstavad esile Venemaa kategoorilise vastupanu NATO-laadsetele või „kvasi-NATO” garantiidele ning vastandavad sellele USA väite Venemaa valmisolekust neid kaaluda. Samuti rõhutatakse Zelenskij kahtlust, et Ukrainal ja USal on erinev arusaam NATO 5. artikli sarnastest garantiidest, ning Ukraina vajadust saada lõplikud turvalisuslahendused oma rahva heakskiidule.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline käsitlus keskendub USA arutatud stsenaariumidele, mis seovad NATO-liikmelisuse, territoriaalsed järeleandud, frontilinise külmutamise ja kahepoolseid turvalisusgarantiisid. Samuti rõhutatakse, et lõplik kokkulepe vajab Ukraina ja Venemaa nõusolekut ning NATO-liikmelisus nõuaks kõigi liikmesriikide ühehääalset toetust. Euroopa osalejate seisukohad Ukraina NATO-liikmelisuse suhtes pole ühtlased.
Kus kajastused lahknevad
USA teatas, et Venemaa oli valmis kaaluma NATO 5. artikli sarnaseid turvalisusgarantiisid, kuid Venemaa esindajad lükkasid tagasi nii liikmelise kui ka „kvasi-liikmelise” lahenduse ning nende väidet ei kinnitatud. Euroopa osalejad erinesid ka Ukraina tulevase NATO-liikmelisuse suhtes: Emmanuel Macron leidis, et seda tuleks arutada, kuid Saksamaa ei toetanud küsimuse edasist käsitlemist ja Merzile omistatud teave ütles, et Ukraina tema eluea jooksul NATO-ga ei liitu.
Taust
Venemaa seab Ukraina turvalisusgarantii läbirääkimiste tingimuseks, et Ukraina ei saa NATO liikmeks. Moskva nõuab lisaks piiranguid NATO väeüksuste ja varustuse paigutamisele Ukrainas, lõpetu lääne relvatarvitele, NATO militaarinfrastruktuuri vähendamist ning teatud Venemaani ulatuvate rakettide ja Euroopa tuumakaitseprojektide tagasivõtmist. Euroopa läbirääkijad nimetasid neid maksimaalseteks ja käsitlesid neid Moskva esialgsete läbirääkimispositsioonidena.