Soome ja Norra liidrid kutsusid Putinit telefoniga Ukrainale koostatud positsiooniga
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre tegid 27. oktoobril Volodõm Putiniiga telefonikõne, mille teemad ja Ukrainale puuduvad seisukohad kooskõlastati eelnevalt Volodõm Zelenskiga. Kõne oli osa põhjamaiste riigijuhtide katsest suurendada Euroopa rolli Ukrainale sõja lõpetamise läbirääkimistes. Støre ei leidnud siiski märke, et Putin oleks valmis rahu sõlmima.
Põhipunktid
- Stubb ja Støre tegid Putiniga telefonikõne 27. oktoobril.
- Kõne kestis 90 minutit ja seda nimetati 20. oktoobri Oslo kohtumise jätkuks.
- Zelensky toetas algatust ning kooskõlastas temadega kõne teemad ja Ukrainale puuduva positsiooni.
- Pärast kõnet teavitasid Stubb ja Støre Zelenskit selle käigus toimunust.
- Støre ei näinud märke Putini tegelikust valmisolekust sõlmida raua.
- Kõne tekitas suure vastuolu Euroopa lähenemise suhtes Moskvale.
- Kõne ajal valmistati ette ka sõnad, mida esitati ühele käijale korraga.
Miks see on oluline
Kõne näitas, et Euroopa püüab mõjutada Ukrainale sõja lõpetamise läbirääkimisi otse, mitte jääda üksnes kõrvalvaatajaks. Samal ajal kutsus see esile terava vastuolu küsimuses, kas Euroopa peaks Moskvaga rääkima ning kes peaks Euroopat esindama. Ukrainale kuuluv seisukoht kooskõlastati Kiievis ja edastati Putiniile, kuid Støre arvates ei kinnitanud kõne Putini valmisolekut rahu saavutada.
Mis juhtus
President Alexander Stubb ja peaminister Jonas Gahr Støre valmistisid Putiniiga telefonikõne ette mitu kuud. Enne kõnet kooskõlastasid nad Zelenskiga teemad ning Ukrainale puuduva seisukoha tuleb edastada. 27. oktoobril rääkisid nad Putiniiga umbes 90 minutit, esitades valmis ettevalmistatud sõnumid kordamööda. Kõnet käsitleti Oslo kohtumise jätkuna, mis peaaegu päev hiljem toimus Zelenskiga, Trumpi saadiku Steve Witkoffiga ja teiste Euroopa riikide esindajatega. Pärast kõnet andsid kaks liidrit Zelenskile ülevande.
Kõne eesmärk oli tugevdada Euroopa häälet Moskvas ning vähendada mõju, mida USA ja Venemaa vahelised otsesuhted võisid Euroopa ja Ukrainale мати. Støre вважав, et Путін поводився під час розмови раціонально, але не побачив ознак справжньої готовності укласти мирну угоду. Він також не підтвердив повідомлення про те, що Путін виступив з історичною «лекцією» про слов’янські народи, хоча європейські чиновники заперечували саме таку інтерпретацію розмови.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainian sources emphasize that Kyiv was not merely informed about the call. Zelensky supported the initiative, and the Scandinavian leaders coordinated the agenda with him before speaking to Putin, then transmitted Ukraine’s position on future negotiations and reported back on the conversation. The framing therefore presents the call as an attempt to ensure Ukraine’s interests are represented within a process dominated by direct contacts between Washington and Moscow.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
International coverage links the call to Trump’s renewed direct contacts with Putin, the suspension of American financial assistance to Kyiv and Witkoff’s involvement in contacts with Moscow. Støre’s assessment was that Putin sounded rational but did not demonstrate genuine openness to an agreement. The story also highlights the disagreement between European leaders seeking direct influence on negotiations and Estonia’s prime minister Kristen Michal, who rejects European mediation or bargaining with a dictator.
Kus kajastused lahknevad
European governments disagree about who should represent Europe in future negotiations and whether direct interaction with Putin helps establish peace. There is also uncertainty over what Putin said during the call: European officials denied reports that he delivered an historical lecture about Slavic peoples, while Støre also did not confirm that account.
Taust
Stubb and Støre spent several months secretly preparing the call and described it as a continuation of the 20 October meeting in Oslo. After Donald Trump returned to the White House, he resumed direct contacts with Putin and stopped financial assistance to Kyiv. European leaders were concerned that talks between Washington and Moscow would fail to take account of the interests of the EU, Ukraine and other European partners.