Slovakkia välisministri väide 1968. aasta invatsiooni kohta kutsus esile terava vastuväite
Slovakkia välisministri Juraj Blanari väide, et esimene NSVLi väeüksus, mis 1968. aastal Tšehhoslovakias зrобило, oli ukraïniline, а Леонід Brežnev oli ukraïniline, põhjustas vastupanu oppositsiooniliikmel Michal Šimečka. Kontroverst tekib samal ajal, kui Fico valitsus taastab Slovakkia majanduslikke sidemeid Venemaaga ning keeldub väe saatmisest Ukraïnasse.
Põhipunktid
- Juraj Blanar ütles, et esimene NSVLi polk, mis saabus 1968. aastal Tšehhoslovakiasse, oli ukraïniline.
- Blanar viitas, et NSVLi juht Leonid Brežnev oli ukraïnilise päritoluga.
- Oppositsiooniliider Michal Šimečka nimitas Blanari väite ebseriousseks ja rõhutas, et invasioonist otsustas Moskvas asunud Polütkir.
- Šimečka ütles, et NSVLi oli rahvuste vang, sealhulgas ukraïnlaste vang.
- Fico valitsus ei saada Ukraïnasse ühtki sõdurit.
- Šimečka ei välista sõjaväe osalemist rahu garanteerimises tingimustel, mille on kooskõlastanud Ukraïna ja mis kaasatab kõiki ELi riike.
- Slovakkia ja Venemaa kahepoolne komisjon kohtus 26. oktoobril Moskvas; järgmine kohtumine on plaanitud 2027. aastaks Slovakkiasse.
Miks see on oluline
Väide paigutab ukraïnilise ajaloolise identiteedi Slovakkia tänapäevase poliitilise retorika keskele ning näitab, kuidas ajaloolisi süüdistusi kasutatakse Euroopa praeguste vastuolude raames. Seda väljendas välisministri riigis, mille valitsus samal ajal taastab Venemaaga majanduslikke sidemeid ja keeldub väe saatmisest Ukraïnasse. Kontroverst toob esile ka vastuolu Fico valitsuse koalitsiooni ja oppositsioonilise Progressiívne Slovakkia vahel: viimane toetab tingimuslikku slovakkide sõjaväe osalemist rahu garanteerimises.
Mis juhtus
Slovakkia välisministri Juraj Blanari avaldus telekanali TA3 saates V politike keskendus NSVLi 1968. aasta invatsioonile Tšehhoslovakkiasse. Blanar väitis, et esimene saabunud polk oli ukraïniline ning Leonid Brežnev oli ukraïnilise päritoluga. Oppositsiooniliider Michal Šimečka nimitas need твердження ebseriousseks, назвал NSVLi rahvuste vangiks ning rõhutas, et invaasi otsustas Moskvas tegutsenud Polütkir.
Avalikust arutelust eraldi konkureeris Slovakkia valitsuse poliitika Venemaa ja Ukraïna suhtes. Fico valitsus saatas Blanari Moskwasse arutama majandusliku koostöö ja teiste sidemete taastamist; see oli esimene Slovakkia välisministri visiit Venemaale pärast 2022. aasta täisskaalset sissetungi Ukraïnasse. Slovakkia ja Venemaa kahepoolne komisjon kohtus 26. oktoobril Moskvas ning järgmine kohtumine on kavandatud 2027. aastaks Slovakkiasse. Samal ajal kinnitas valitsus, et Slovakkia ei saada Ukraïnasse sõdureid, ning 10. novembril Robert Fico ütles, et loobus osaleda uue 70 miljardi euro suuruses Ukraïna laenus pärast eraklikku vestlust Ukraïna peaministriga Serhii Koretskyiga.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainalsete väljaannete põhinäha on ajalooline väide ning selle seos Slovakkia praeguse geopolitilise positsiooniga.报道 keskenduvad sellele, et Blanar seostas 1968. aasta invaasi ja Brežnevi isikut ukraïniliste, ning esitavad ajaloolise väite osana Slovakkia samal ajal toimuvast lähendumisest Venemaasse ja vastusest Ukraïnale. Samuti käsitletakse seda lähtena siseriiklikule vastuolule Fico koalitsiooni ja oppositsiooni vahel ning Ukraïna toetuse küsimustele.
Kus kajastused lahknevad
Slovakkia välisministri ja oppositsiooniliidri seisukohad on vastupidised. Blanar väidab, et NSVLi 1968. aasta invaasi першій polk oli ukraïniline ja Brežnev oli ukraïnilane. Šimečka keelab need väited, nimetab neid ebseriousseks, meenutab NSVLi rolli ukraïnlaste vangina ning osutab, et Tšehhoslovakkiasse invaasi otsustus tehti Moskvas. Ukraïna soldatів küsimuses ütleb Fico valitsus, et Slovakkia ei saada ühtki sõdurit, Šimečka aga ei välista tingimuslikku osalemist rahu garanteerimises.
Taust
Slovakkia ja Venemaa kahepoolne komisjon kohtus 26. oktoobril Moskvas ning selle järgmine kohtumine on kavandatud 2027. aastaks Slovakkiasse. See oli esimene Slovakkia välisministri visiit Venemaale після 2022. aasta täisskaalset sissetungi Ukraïnasse. Valitsuse сесія Slovakkia ja Venemaa koostöö küsimuses toimus 17. novembril, mis on Slovakkias Oksoothrevolutioni 1989. aasta tähistamise päev ja ühtlasi Üliõpilaspäev. Blanar väitis, et koosolekul ei olnud sümbolikat ning pühend oli nõuetekohaselt austatud. Ta mainis ka, et 1939. aastal sulges fašistlik Saksamaa pärast Tšehhi üliõpilase Jan Opletali matuseid kõik kõrgemad õppetegurid.
Robert Fico kohtus 5. novembril Lvivis Ukraïna peaministriga Serhii Koretskyiga. Järgmisel päeval ütles ta Bratislavas, et eraklik vestlus oli teda šokitud, ning välistas Slovakkia osalemise uues 70 miljardi euro suuruses Ukraïna laenus, mille oli pakkunud Saksamaa kantsler Friedrich Merz.