Robert Fico
-
EL pakub Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku anda Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot sissejuhitava toetuse instrumendi raames. Sellest 25 miljardit eurot on mõeldud kaitseks ja 20 miljardit eurot eelarve toetuseks. Ettepanek vajab Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu heakskiitu.
-
EL komisjon pakub Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot lisatoetust
EL komisjon võttis 18. novembril vastu seadusandliku ettepaneku: anda Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot lisatoetust uue krediidina, mille tagatiseks oleks EL ühisrahastus. Meetme eeldatav suurus on umbes 45 miljardit eurot, samas kui Ukraaline 2027. aasta finantsvajadus on EL komisjoni hinnangul 70 miljardit eurot. Ettepanek vajab kõigi 27 EL liikmesriigi toetust ning on seotud EL 2028.–2034. aasta eelarve läbirääkimistega, mille osa liikmesriigid on juba vastu astunud.
-
Merz lubab blokeerida EL 2028–2034 aastate eelarve, kui riigid ei toeta Ukraimat
Saksa kantsler Friedrich Merz seosis Saksa toetuse EL järgmise seitsmeaastase eelarvega kõigi liikmesriikide kohustusega toetada Ukraimat 2027. aastast alates. Võtmeküsimus on EL-i eelarve ja Ukraima 70 miljardi euro suurune finantsdeficit 2027. aastal, mille kahest kolmandikust EL on lubanud katta. Merzi ettepaneku vastu on sõelnud Sloveakia ja Tšehia.
-
Soome ja Norra liidrid kutsusid Putinit telefoniga kõnelema Ukraina sõja asemel
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre kutsusid 27. oktoobril Vladimir Putiniga telefonikõnele, et arutada sõda Ukrainas. Nad toimisid oma riikide liidritena, mitte Euroopa Liidu esindajatena, ning edastasid Volodymyr Zelenskyile oma hinnangu, et Venemaa on tõsiselt valmis Abu Dhabi kohtumiseks. Euroopa Komisjon aga ei näe Putini puhul erilist valmisolekut rahuülesannetel osaleda.
-
Eesti politsei: Milrem Roboticsi süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaaž
Eesti Siseturvalisuse Talitus (Kapo) jõudis järeldusele, et 14.–15. augusti öisel rünnakul Tallinnas asuva kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics hoone vastu oli tegemist Vene eriteenistuste tellitud sabotaažiga. Kolm kahtlusalast – kõik Läti kodanikud – peeti Lätis kinni ja anti Eestile välja. Peaminister Kristen Michal kinnitas 29. septembril täie kindlusega, et tegu oli Vene sabotaažiga, ning Eesti kutsus välja Vene ajutise asjaajaja. Kreml eitas süüdistusi.