Інтерфакс-Україна
Interfax-Ukraine on Ukraina uudisteagentuur, mis asutati 1992. aastal Venemaa Interfax-i teenistuse Kiievi büroona. Hiljem sai see iseseisvaks ettevõtteks ning asub Kiievis, kajastades Ukraina poliitikat, majandust ja üldisi uudiseid.
-
Venemaa raketi- ja drooniattack Žitomiri energiataristu kahjustas Kiievi elektri- ja veevarustust
Venemaa väe ründel õhtul 6. novembril Žitomiri valdkonnas sai kahjustada energiataristu objekt. Katkestus halenes Kiievi elektrienergiga varustamist і veesüsteemi rõhku. Remonditööde tähtaega ei olnud veel määratud, sest kahjustuste ulatust hindavad asjatundjad.
-
Petropavlivska Borshhagivka konfliktis uuritakse nelukõigi kohalolu ja inimeste kinnipidamise väiteid
2. novembril 2026 tekkis Petropavlivska Borshhagivkas Kiievi oblastis konflikt privaatmaja ääres, mida kasutati Rahvuvanguardia sõjaväeliste ajutiseks paigutamiseks. Selle alguseks olid sotsiaalmeedias levinud kinnipidamise, piinamise ja surma väited, mis ei leitud kinnitust. Konfliktis tekivad vigastused ja varakahjustused, mitu inimest vahetati kinni ning asutused alustasid mitut uurimist.
-
Venemaa õhuruudud Kõmõšuvahhas surmatasid vähemalt 31 inimese
Venemaa ründas 2. novembril Zaporižža oblastis Kõmõšuvahha kooli ja selle kõrval asuvat varjupaika, kus jagati humanitaarabi. Esialgu oli ohvrite arv 26, hiljem kasvas see 31-ni; Volodymyr Zelenskyi teatas hiljem 33 hukkunust. Päästetööd jätkusid ning kadunute arv kasvas 48-lt 58-le.
-
Raketi tabamus Dnipro hospiidis põhjustas kaks surma ja 20 vigastust
Venemaa ründkunded tabasid 3. novembri öösel ja hommikul Dnipro linna ning Kryvyi Rajooni objekte. Üks raketi tabamus lõi kahjustada hospiitsi, kus viibis peaaegu 100 raskelt haige eakatut patsienti. Päästetööde lõppedes oli hukkunute arv kaks ja vigastuste arv 20; 14 inimest jäid haiglasse ning neli olid raskes seisundis.
-
Zelensky kohtus Istanbulis Erdoğaniga: julge turvalisus, sõnastikud ja Musta mere julgeolek
Ukraina president Volodymyr Zelenskyy teeb 31. oktoobril 2026 Türkiyos töövisiidi president Recep Tayyip Erdoğani kutsel ning kohtus temaga Istanbulis. Nad обгutasid kahepoolset koostööd, sõda Venemaaga, võimalust kaasata Türkiye läbirääkimistesse ning ohutut laevaliiklust Mustas meres. Zelenskyy ütles, et novembris võidakse jõuda varem arutatud läbirääkimisvormideni, sealhulgas kolmepoolsel formaadil USA, Ukraina ja Venemaa osavõtul.
-
Venemaa raket ja droone ründasid Ukraimat, peamine sihtmärk oli Kiiev
Venemaa korraldas ööl 21.–22. oktoobrini Ukraina vastu massiivse kombineeritud raket ja droonide ründe, mille peamine sihtmärk oli Kiiev. Kiievis tulid rünnakud kolmes baliistiliste rakettide lainena, mis kahjustasid elanikke ja tsiviilinfrastruktuuri ning häiritsid liiklust ja metroo. Zelenskij seostas ründe vahetult pärast toimunud läbirääkimistega, näidates tema hinnangul, et Venemaa suhtes sõja lõpetamisse pole tegelikku muutust.
-
Venemaa raketid ja droonid rastasid Kharkivi, Kremenchuki ja Kiivi
Ööl 22. oktoobril rastasid Vene väed Kharkivi ja teisi Ukraina linnu droonide ning ballistiliste rakettidega. Kharkivis sai kahjustada eraelamuid ja muud tsiviilobjektid, Kremenchukis süttis eratelekompania hoone ning Kiivis said kahjustada meditsiinasutus ja restorani.
-
Venemaa ranniku- ja drooniaire ründas Kiivi ja selle ümbrust 20. oktoobril
Venemaa ründas 20. oktoobril Kiivi ja Kiivi oblasti droonidega, tabades energeetikavõrku, meditsiiniasutusi ja muud linnainfrastruktuuri. Kiivis suri üks inimene ning lõpliku koondandmed 17:50 seisuga näitasid 12 vigastatut, kellest kuus oli haiglas. Kiivi ümbruses suri droonirünnakus kolm inimest ja vigastati vähemalt neli.
-
Venemaa ründas Kiievit ja oblastit ballistiliste rakettide ja droonidega; Irpinis sai kannatada taastatud Planeta Plastyki tehas
Ööl vastu 19. oktoobrit tabas Venemaa Kiievit ja Kiiev oblastit kombineeritud rünnakuga, milles kasutati ballistilisi ja tiibrakette ning löökdroone. Irpinis tabas otsene löök Planeta Plastyki polümeertoodete tehase tootmispindu, mis oli 2022. aasta hävituse järel taastatud, ja tekitas suure tulekahju. Hommiku jooksul kasvas kannatanute arv Irpinis kuuelt 19-ni, lisaks hukkus üks naine. Kahjustada sai umbes 86 objekti, sealhulgas elamuid, koolieelne lasteasutus ja ettevõtteid.
-
Venemaa ründas 19. oktoobril Kryvõi Rihhi tööstusettevõtet, kaks meest sai surma
19. oktoobril umbes kell 10:00 tabas Venemaa jõud Kryvõi Rihhi Pokrovski linnaosas asuvat tööstusettevõtet nn Banderoli-tüüpi laskemoonaga. Rünnakus hukkus kaks meest, keda peetakse tsiviilisikuteks. Vigastatute arv kasvas hommiku jooksul – kell 12.30 seisuga oli teada seitse kannatada saanut, sealhulgas 15-aastane poiss. Kahjustada said ka ümbruskonna elamud, kolledž, postkontor, pank, kauplused ja sõidukid. Avati kriminaalasi Ukraina kriminaalseadustiku § 438 alusel.
-
Venemaa raketid tabasid Harkivi õhtul 16. oktoobril; 15 sai viga
Venemaa jõud tulistasid Harkivit 16. oktoobri õhtul. Üks tabamus läks laohoone pihta Nemõšljanski rajoonis, kus puhkes 100 ruutmeetri suurune tulekahju. Vigastada sai 15 inimest, sealhulgas kolm last. Slobidski rajooni tabas ballistiline rakett.
-
Venemaa alustas Ukraina energiataristu ulatuslikku pommitamist; Gerasimov teatas Putinile kampaania algusest
16. oktoobril teatas Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerasimov Vladimir Putinile, et algas ulatuslike löökide kampaania Ukraina energiataristu vastu. Järgnenud öö ja 17. oktoobri hommik tabas rünnakuid kümne oblasti energiarajatisi ning president Zelenskõi sõnul sai üle 15 olulise elektrijaama ja -ülekandeliini kannatada. Rünnakute tõttu kehtestati mitmes piirkonnas elektrikatkestuste tunnigraafikud ning tööstusele ja ettevõtetele rakendati piirangud.
-
Vene rünnakud hävitasid Epicentri viimase suure lao Hmelnytskyis
13. oktoobril sooritasid Vene väed kümme lööki Epicentr kaubandusketi logistikakeskusele Hmelnytskyis. Rünnakutes süttis viis suurt tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes 85% laos hoitud kaupadest. Hmelnytskyi keskus oli sisuliselt ainus suur Epicentri ladu, mis oli täiemahulise sõja algusest saadik vastu pidanud.
-
Ukraina väed tabasid 12.–13. oktoobri öösel Vene sõjalisi sihtmärke Kurski, Brjanski ja okupeeritud Luhanski oblastis
Ukraina kaitsjõudude üksused tabasid 12. oktoobril ja 13. oktoobri öösel rida Vene sõjaväe objekte, sealhulgas Iskander-M operatiiv-taktikaliste rakettide kompleksi remondibaasi Kurski oblastis, radarijaama Brjanski oblastis, kütuse- ja laskemoonaladusid okupeeritud Luhanski oblastis ning Vene sõjaväelaste kontsentratsioone Donetski, Zaporižžja ja Luhanski oblastis, teatas Ukraina Relvajõudude Kindralstaap.
-
Venemaa droon tabas Rivne humanitaarülikooli – vigastada sai kuni 30 inimest
13. oktoobri hommikul tabas Vene droon Rivne oblasti keskuses Rivne Riikliku Humanitaarülikooli hoonet. Tulekahjus hävis peaaegu täielikult muusikakunstide teaduskonna hoone, kahjustada said teine korrus ja fassaad. Vigastatute arv kasvas päeva jooksul – OVA teatel 20, riikliku politsei teatel 25, SES-i teatel kuni 30. Kõik üliõpilased olid rünnaku ajal varjendis; kannatada said ülikooli haldustöötajad.
-
Koretski: Ukraina kaitsesektori eelarvepuudujääk on 27 miljardit dollarit, 20 miljardit oodatakse partneritelt
Ukraina peaministri Serhiy Koretsky sõnul on riigi kaitsesektori eelarvepuudujääk 27 miljardit dollarit, mis on osa veebruaris Ramsteini formaadis esitatud 155-miljardilisest sõjafinantseerimise vajadusest. Ligikaudu 7 miljardit dollarit plaanitakse katta sisemise koonerdamise ja ümberjaotamisega, umbes 20 miljardit dollarit otsitakse rahvusvahelistelt partneritelt. Valitsus kohustus täitma 15. oktoobriks 42 otsust, mis on vajalikud 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluseks lubatud abi lahtilukustamiseks.
-
Ukraina parlament võttis esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu õiguskaitse- ja prokuratuuriasutuste parlamentaarse kontrolli tugevdamiseks
17. septembril toetas Ukraina Ülemraada (Verkhovna Rada) esimesel lugemisel seaduseelnõu nr 14130, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli õiguskaitse- ja prokuratuuriasutuste üle. Poolt hääletas 240 saadikut. Eelnõu näeb muu hulgas ette kohustusliku aastase aruandluse riikliku uurimisbüroo (SBI) ja peaprokuröri poolt piinamise ja väärkohtlemise uurimise kohta.
-
Zelenski: Ukraina katsetas edukalt uut droonipüüdurit Šaheedide vastu
President Volodymyr Zelenski teatas teisipäeval, 15. septembril, et Ukraina katsetas edukalt uut reaktiivmootoriga Šaheedide-tüüpi droonide vastast püüdurit. Teade järgnes ettekannet, mille esitasid ülemjuhataja Mykhailo Drapatõi ja kaitseminister Jevhenõi Hmara. Katsetuse käigus tabati üks vene Šaheed, kuid püüduri juhtimise mõningaid aspekte on vaja veel täiustada.
-
Zelenski palgeni Kravtšenko tagandamist pärast kahtlustuse esitamist NABU juhile
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko, kes oli nädal varem pärast „Kartaago“ erioperatsiooni ametist lahkunud, teatas 14. septembri videopöördumises, et on allkirjastanud kahtlustuse riikliku korruptsioonivastase büroo NABU direktori Semen Krõvonose suhtes. President Volodõmõr Zelenski süüdistas teda sõltumatute korruptsioonivastaste organite ründamises, esitas Riigiduumale Kravtšenko tagandamiseks seadusliku taotluse ja andis sama päeva õhtul välja dekreedi nr 905/2026, millega taotas ametist peatamist sõjaseisukorra seaduse alusel. Euroopa Komisjon teatas, et on olukorrast teadlik, kuid ei kommenteeri üksikjuhtumeid, ning kinnitas EL-i nulltolerantsi poliitikat korruptsiooni suhtes ja sõltumatute korruptsioonivastaste organite tähtsust Ukraina jaoks.
-
Vene drooni löök reisrongi ja piirijaama lähedale Poola piiril kutsus Poolas esile erakorralise kohtumise
13. septembri varahommikul tabas Vene droon Volõni oblastis Kiievi–Varssavi reisrongi vedurit umbes kaks kilomeetrit Poola piirist. Lisaks sai kahjustada Yahodyni-Dorohuski piirijaama lähedal asuv tankla, mille juures põlesid ka mitu veoautot. Ukrzaliznõtsia teatel oli enne rünnakut jaamas spetsiaalne diplomaatiline rong, milles olid endine Briti peaminister Boris Johnson, Saksa kantsleri Friedrich Merzi nõunik Günter Sautter, endine Rootsi peaminister Carl Bildt ning teised Euroopa ametnikud ja diplomaadid. Poola peaminister Donald Tusk kutsus kokku valitsuse julgeolekukeskuse erakorralise kohtumise ning hoiatas, et Poola ei saa välistada Vene eskalaaloni laienemist Poola territooriumile.