Naftogaz
Naftogaz on Ukraina riigi omanduses olev nafta- ja gaasiettevõte, üks riigi suurimaid. See tegeleb maagaasi ja nafta kaevandamise, transpordi ja müügiga ning gaasi hoiustamisega maa-alustes ladudes. Ettevõtte peakontor asub Kiievis. Ettevõtte omanik on riik, keda esindab Ukraina Ministrite Kabinet.
-
Naftogaz ja ORLEN sõlmisid lepingu kolme partiisiku USA vedela maagaasi kohta
Naftogaz ja ORLEN sõlmisid uue lepingu kolme partiisiku USA skraapitud veegaasi (LNG) tarnimiseks Ukrainale 2027. aasta esimesel kvartalil. LNG regasitakse Świnoujście terminalis Poolas ning gaas transporditakse edasi Poola gaasitranspordisüsteemi kaudu. Leping järjestab 2026. aasta septembris Karpaatide kaheksiku tipus saavutatud kokkuleppeid.
-
Naftogaz sai Hollandi valitsuselt 23 miljonit eurot gaasi ostmiseks
Naftogaz sõlmas Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipangaaga grantilepingu, mille raames eraldab Hollandi valitsus 23 miljonit eurot. Raha kasutatakse lisa gaasi ostmiseks oma- ja külperiioodide kõrgema tarbimise katmiseks ning sellega tugevdatakse Ukraina energiasüsteemi talvist vastupidavust.
-
Venemaa ründas kolm korda Naftogazi gaasitööstuse objekti Kesk-Ukrainas
Venemaa ründas ööl 7. novembril kolm korda Naftogazi gaasitööstuse objekti Kesk-Ukrainas. Rünnakus sai обладнання kahjustada, kohal oli plahvatus ja suur tulekahju. Töötajad evakueeriti õigeaegselt ning kahjustusi ei saanud.
-
Naftogaz ja USA riigidepartmangaal sõlminusid naftagaasi koostöö memorandumi
Ukraina Naftogaz ja USA riigidepartmangaal sõlminusid memorandumi, mis laiendab koostööd naftagaasisektoris. Dokument loob raami amerikakompanide, tehnoloogia, kogemuse ja investeeringute kaasamiseks Ukraina süsivesinikuextrahatsiooni projektidesse.
-
Venemaa ründas Naftogazi gaasitootmisrajatist Poltava oblastis
Venemaa ründas 15. oktoobri öösel Ukraina riikliku naftakompanii Naftogazi gaasitootmisrajatist Poltava oblastis. Rünnak põhjustas tulekahju ja seadmete kahjustusi, tootmine peatati. Naftogazi teatel töötajad vigastada ei saanud, sest nad olid rünnaku ajal varjendis.
-
Saksa kantsler Merz külastas ootamatult Kiievit ja teatas 1,3+ miljardi euro suurusest toetuspaketist
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse, kus teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme kaitse- ning energiasektori ettevõtjat. Koos president Volodymyr Zelenskõiga teatas ta Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist Ukrainale, allkirjastati 15 kahepoolset kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro ning lepiti kokku Berliinis toimuvas "Tahtlike koalitsiooni" kohtumises talvel.
-
Sibiha kritiseeris Ungari peaministrit ning nimetas loobumistus ootamatult konfrontatiivseks
Ukraina välisminister Andrii Sibiha reageeris X-platvormil Ungari peaministri Péter Magyari avaldustele, nimetades neid „põhjendamatult konfliktsetena" ning viidates endise peaministri Viktor Orbáni takistuspoliitikale. Magyar oli varem keeldunud Ukraina algatatud „Karpaatide kaheksa" formaadiga liitumisest ning teatanud, et Ungari ei luba oma territooriumil ehitada naftahoidlaid Ukraina jaoks. Magyar ja Ungari välisminister Anita Orbán vastasid Sibihale samuti X-platvormil.
-
Norra annab 1 miljardit Norra krooni Ukraina riigieelarve ja reformide toetuseks
Norra eraldab 1 miljardit Norra krooni (umbes 90–92 miljonit eurot) EL-i Ukraina rahastu mehhanismi kaudu Ukraina riigieelarve toetuseks ning korruptsioonivastaste ja energeetika reformide elluviimiseks. Norra on esimene EL-i väline riik, kes sellesse mehhanismi panustab. Otsus kuulutati välja Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Marta Kosi visiidi ajal Norras.
-
Zelenski teatas varade deklareerimise taastamisest ja allkirjastas seaduse kelmuste kõnekeskuste vastu
President Volodõmõr Zelenski teatas 16. septembri õhtuse pöördumise käigus, et Ukraina taastab varade deklareerimise kohustuse neile õiguskaitse- ja julgeolekujõudude töötajatele, kes ei osale lahingutegevuses. Samuti andis ta peaminister Serhi Koretskile korralduse kontrollida kõigi tsentraalsete täitevorganite juhte ning allkirjastas seaduse, mis kehtestab kriminaalvastutuse kelmuste eest elektroonilise side abil ja kõnekeskuste tegevuse eest.
-
Venemaa droonid tabasid Kiievis kaht Ukrnafta tanklat, kaks inimest sai surma
11. septembri hommikul tabasid Venemaa droonid Kiievis kaht Ukrnafta tanklat Dnipri ja Oboloni rajoonis; Oboloni tankla sai löögi kaks korda. Hukkus kaks inimest, vigastada sai kaheksa, neist kuus hospitaliseeriti – nende seas üks päästja. Ukrnafta juht Bohdan Kukura nimitas rünnakut sihipäraseks terroriks tsiviilelanike vastu.