USA ja Venemaa läbirääkimised: miljardi dollari suurune Lukoili tehing seotakse Ukraina rahu kõnelustega
USA Trumpi administratsioon ja Venemaa on laiendanud Ukraina sõja lõpetamiseks peetavaid kõnelusi mitme miljardi dollari suuruse tehinguga, mis hõlmab Venemaa naftakompanii Lukoili rahvusvahelisi varasid. Tehingu üle otsustavad lõplikult Putin ja Trump ning see vajab heakskiitu nii USA valitsuselt kui Kremlilt.
Põhipunktid
- USA ja Venemaa läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks on laienenud mitme miljardi dollari suuruse tehinguga Lukoili rahvusvaheliste varade kohta
- Tehing hõlmab Lukoili naftavälju, rafineerimistehaseid ja tanklaid üle maailma, sealhulgas naftavälju Kamerunis, rafineerimistehaseid Euroopas ja tanklaid New Jerseys
- Putin tõstis Lukoili tehingu küsimuse esile kohtumisel USA läbirääkijate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga Kremlis 5. septembril
- Kuigi Lukoil on ametlikult eraettevõte, sõltub tehing lõplikult Putini ja Trumpi otsustest
- Ameerika investor Todd Boehly juhib ostjate rühma; ta on annetanud 2 miljonit dollarit Trumpi poliitilistele projektidele
- Ostjate rühma kuuluvad ka kaks Lähis-Ida investorite rühma, USA valitsuse üksus USA Rahvusvahelise Arengufinantseerimise Korporatsioon (DFC) ning Abu Dhabi investeerimisfond Sheikh Tahnoon bin Zayed Al Nahyani juhtimisel
Miks see on oluline
Mitme miljardi dollari suurune energialeppe on põimitud USA-Venemaa Ukraina-kõneluste raamistikku, mis hägustab piiri rahu-diplomaatia ja äritehingute vahel. USA heakskiit müügile tühistaks Ameerika sanktsioonid Lukoili varade vastu, tõstes koheselt nende väärtust ja kujundades sanktsioonipoliitikat ühe Venemaa suurima naftakompanii suhtes. Tehing sõltub isiklikult Putinist ja Trumpist ning kaasab USA valitsusasutusi, Trumpiga seotud vahendajaid ja Lähis-Ida investoreid. Trumpi administratsioon on andnud märku valmidusest sõlmida Venemaaga suuri majanduslepinguid isegi enne sõja lõppu Ukrainas, mis viitab majandusliku kaasamise kasutamisele mõjutusvahendina.
Mis juhtus
USA Trumpi administratsioon ja Venemaa on laiendanud Ukraina sõja lõpetamiseks peetavaid kõnelusi, kaasates nendesse mitme miljardi dollari suuruse tehingu, mis puudutab Venemaa naftakompanii Lukoili rahvusvahelisi varasid. Tehing hõlmab Lukoili ülemaailmset portfelli: naftavälju, rafineerimistehaseid ja tanklaid, sealhulgas naftavälju Kamerunis, rafineerimistehaseid Euroopas ja tanklaid New Jersey osariigis. Vladimir Putin tõstis Lukoili tehingu küsimuse esile kohtumisel USA läbirääkijate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga Kremlis 5. septembril, pakkudes tehingut viisina näidata venelastele, et nad saavad Ameerika Ühendriikidega äri teha. Ameerika läbirääkijad vastasid, et nad töötavad tehingu kallal, nähes selles võimalust ehitada häid suhteid Kremliga ja langetada üleilmseid energiahindu. Tehing vajab heakskiitu nii USA valitsuselt kui Kremlilt. Kuigi Lukoil on ametlikult eraettevõte, sõltub tulemus lõplikult Putini ja Trumpi otsustest. Ameerika investor Todd Boehly, kes annetas 2 miljonit dollarit Trumpi poliitilistele projektidele, juhib ostjate rühma. Rühma kuuluvad ka kaks Lähis-Ida investorite rühma, kes on varem teinud äri Kushneri või Witkoffi perekonnaga, USA valitsuse üksus USA Rahvusvahelise Arengufinantseerimise Korporatsioon (DFC) ning Abu Dhabi investeerimisfond Sheikh Tahnoon bin Zayed Al Nahyani juhtimisel. Üks Lukoili tehingu investoritest on ka World Liberty Financiali kaasomanik, krüptovalugeva ettevõtte, mille kaasasutaja on Witkoff ja mida osaliselt juhib Witkoffi poeg. New York Times teatas, et puuduvad tõendid Kushneri või Witkoffi isikliku kasu saamise kohta. Witkoffi pressiesindaja kinnitas, et tal ei ole huvide konflikti ega rahalist huvi selles küsimuses. USA heakskiit tehingule tühistaks sanktsioonid varadelt, tõstes koheselt nende väärtust. Kõnelused on kestnud mitu kuud ja neid kirjeldas New York Timesile kaheksa inimest.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kuus esitatud allikat on Ukraina-meelsed meediakanalid, mis kõik kajastavad New York Timesi allikaga lugu. Ukraina pealkirjad raamivad naftatehingu ühtselt osana või seotuna Ukraina sõja lõpetamise kõnelustega, rõhutades seost Lukoili tehingu ja rahukõneluste vahel, mitte tehingu kaubanduslikke üksikasju. Ukraina kajastus asetab tehingu laiema USA-Venemaa suhtluse konteksti.
Kus kajastused lahknevad
Allikate vahel esineb lahknevusi peamise ameerika investori nime õpikeskirjas: enamik allikaid kirjutab "Todd Boehly", kuid mõned "Todd Boelie". Katari investorite nimekuju on samuti erinev: mõnedes artiklites "Mutaz Alhayat ja Ramez Alhayat", teistes "Mutaz ja Ramez Al-Hayati". Lukoili ja Carlyle'i vahelise tehingu kuupäev on mõnes artiklis antud kui "jaanuari lõpp 2026", teises aga mitmeti mõistetavalt kui "jaanuari lõpp 2025/2026".
Taust
2025. aasta oktoobris kehtestas USA esimest korda Trumpi teise ametiaja jooksul Venemaale uued sanktsioonid, sihtides kahte suurimat Venemaa naftakompaniid Rosneftit ja Lukoili. Pärast neid sanktsioone teatas Lukoil kavatsusest müüa oma välisvarad. Lukoil aktsepteeris pakkumise rahvusvaheliselt kaubakaubanduse ettevõtjalt Gunvor ja leppis kokku peamised tingimused, kuid tehing ei saanud jätkuda, kuna USA rahandusministeerium ei andnud heakskiitu. 2026. aasta jaanuari lõpus allkirjastas Lukoil tehingu USA investeerimisfirmaga Carlyle LIG-i müümiseks, kuid tehing ootab endiselt OFACi heakskiitu. Trumpi administratsioon on korduvalt pikendanud Lukoili varade müügi tähtaega; praegune USA sanktsiooniluba Lukoili välisvarade jaoks aegub 29. oktoobril (2026). Aasta alguses hindas Lukoil oma rahvusvahelisi varasid umbes 20 miljardi dollari väärtuseks. 2025. aasta septembris teatas ettevõte, et ameerika investor Todd Boehly, kes 2022. aastal ostis kaasinvestoriis Chelsea jalgpalliklubi Roman Abramovitšilt, valmistas ette pakkumise osta Lukoili välisvarad, mille Carlyle varem oli kokku leppinud omandada. Trump on alates 2025. aasta algusest propageerinud ideestees äriada mültehingutest Venemaaga, nimetades riiki "hiiglaslikuks võimaluseks". Kushner ja Witkoff on korduvalt külastanud Venemaad kohtumisteks Putiniga ja väitnud, et perspektiiv majandussidemete taastamiseks Läänega võiks veenda Putinit Ukraina küsimuses järeleandmisi tegema.