Lõuna-Korea sadamatest laaditi üle 176 000 tonni kütust Venemaale, sh sanktsioneeritud tankeritega
The Guardiani analüüsi kohaselt laaditi juulis ja augustis Lõuna-Korea sadamates seitsmele tankerile – neist kolm on Ühendkuningriigi ja ELi sanktsioonide all – üle 176 000 tonni kütust, peamiselt diislikütust, mis tehti 14 reisil Venemaa Kaug-Idasse. Augsburgis moodustas Lõuna-Korea umbes 31% Venemaa meritsi toodud naftatoodetest – suuruselt teine tarnija India järel. Ukraina kinnitas leidu, Lõuna-Korea eitas süüdistusi.
Põhipunktid
- Juulis ja augustis laaditi Lõuna-Korea sadamates seitsmele tankerile üle 176 000 tonni kütust, peamiselt diislikütust, mis toimetati 14 reisil Venemaa Kaug-Itta.
- Neist tankeritest kolm olid Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu sanktsioonide all.
- Sanktsioneeritud tanker Layla tegi kaks reisi Ulsanist Vladivostokkisse (19. juulil ja 10. augustil) kokku umbes 57 000 tonni diislikütusega; teisel reisil oli sihtkohaks deklareeritud Jaapanis Niigata.
- Sanktsioneeritud Venemaa lipu all sõitev tanker Astoria (samuti Austraalia sanktsioonide all) laadis 1. augustil Ulsanis umbes 11 000 tonni kütust, deklareeris sihtkohaks Jaapani, kuid siirdus Vladivostokkisse.
- Tanker Chongchon sai augusti alguses Yeosu sadama lähedal ankurpaigas mitte-sanktsioneeritud tankerilt Celeste I laevalt laevale üle laadides umbes 26 000 tonni kütust ja siirdus Vladivostokkisse, kuigi deklareeritud sihtkoht oli Singapur.
- Augustis importis Venemaa meritsi üle 368 000 tonni naftatooteid – üle seitsme korra rohkem kui juulis ja suurima igakuise mahuna alates täieulatusliku sissetungi algusest; Lõuna-Korea osa oli umbes 31% ehk teine tarnija India järel.
- Kplerite andmetel olid kütuse ostjate seas Rosneft (Ühendkuningriigi, USA, ELi ja Austraalia sanktsioonide all) ning NNK-naftakontsern, mille omanik Eduard Khudainatov ja tütarettevõte NNK-Oil on Ühendkuningriigi sanktsioonide all.
- Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhiy Tykhyi kinnitas, et suletud diplomaatilistes vestlustes on Korea pool kinnitanud Lõuna-Korea sanktsioneeritud tankerite kasutamist kütuse tarnimiseks Venemaale; Lõuna-Korea presidendikantselei (pressiesindaja Kang Yu-jeong) eitas 7. oktoobril väiteid ning kinnitas, et ametlik kaubandusstatistika ei näita diislikütuse, bensiini ega lennukikütuse eksporti Lõuna-Koreast Venemaale.
Miks see on oluline
Lõuna-Korea sadamatest on saanud märkimisväärne kütuse allikas Venemaale: augustis moodustas Lõuna-Korea umbes 31% Venemaa meritsi toodud naftatoodetest, suuruselt teine tarnija India järel. Seitse tankerit, neist kolm Ühendkuningriigi ja ELi sanktsioonide all, tegi 14 reisi Venemaa Kaug-Idasse – see annab aluse küsimuseks, kuidas sanktsioneeritud laevad suudavad G7 riigi sadamates lasti peale võtta. Tarne toimub taustal, kus Ukraina droonilöögid on tõsiselt kahjustanud Venemaa naftatöötlemise võimekust ning kütus näib aitavat Vene sõjamasinal tööd jätkata. Ukraina välisministeerium kinnitas leidu avalikult, süvendades diplomaatilist survet Soulile, kuid Lõuna-Korea eitas süüdistusi ja kutsus Ukrainat üles hoiduma avaldustest, mis võivad kahjustada riigi rahvusvahelist usaldusväärsust.
Mis juhtus
The Guardiani sadamaandmete ja laevade jälgimise analüüs näitas, et juulis ja augustis laaditi Lõuna-Korea sadamates – peamiselt Ulsanis – seitsmele tankerile üle 176 000 tonni kütust, valdavalt diislikütust, mis tehti 14 reisil Venemaa Kaug-Idasse Vladivostokkisse. Neist tankeritest kolm – Layla, Astoria ja Chongchon – olid Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu sanktsioonide all. Layla tegi kaks reisi Ulsanist Vladivostokkisse (19. juulil ja 10. augustil) kokku 57 000 tonni diislikütusega, kusjuures teisel reisil deklareeriti sihtkohaks Jaapanis Niigata. Venemaa lipu all sõitev ja ka Austraalia sanktsioonide all olev Astoria laadis Ulsanis 1. augustil ligi 11 000 tonni kütust, deklareerides sihtkohaks Jaapani, kuid siirdus Vladivostokkisse. Chongchon ei sisenenud sadamasse, vaid võttis augusti alguses Yeosu sadama lähedal ankurpaigas laevalt laevale ülelaadimise teel Celesti Itt umbes 26 000 tonni kütust ja siirdus Vladivostokkisse, kuigi deklareeritud sihtkoht oli Singapur. Kütuse omanikke ega müüjaid ei õnnestunud tuvastada, kuna Lõuna-Korea sadamaandmed seda teavet ei sisalda. Augustis importis Venemaa meritsi üle 368 000 tonni naftatooteid – üle seitsme korra rohkem kui juulis ja suurima igakuise mahuna alates täieulatusliku sissetungi algusest; Lõuna-Korea osa oli umbes 31% ehk 112 000 tonni. Kplerite andmetel olid kütuse ostjate seas Rosneft ning NNK-kontsern. Analüütik Isaac Levi CREAst ütles, et ELi sanktsioneeritud tankerite kohtlemine Lõuna-Korea sadamates õõnestab sanktsioonirežiimi ja Lõuna-Korea toetust Ukrainale. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhiy Tykhyi kinnitas, et suletud diplomaatilistes kanalites on Korea pool ise kinnitanud Lõuna-Korra sanktsioneeritud tankerite kasutamist Venemaa kütusetaristuseks. Lõuna-Korea presidendikantselei eitas 7. oktoobril väiteid ja märkis, et ametlik kaubandusstatistika ei näita diislikütuse, bensiini ega lennukikütuse eksporti Lõuna-Koreast Venemaale ajavahemikul august 2025 – august 2026, lubades fakte siiski kontrollida. Kütusekaubandus ei näi rikkuvat Lõuna-Korea seadust, sest riigi enda piirangud Venemaa vastu keskenduvad tööstusseadmete, elektroonika ja sõidukite ekspordikontrollile.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kuusteist allikat on Ukraina päritolu ja kõik käsitlevad Lõuna-Korea kütusetarneid kui tõestatud fakti, tuues peamise loona välja The Guardiani andmed, sanktsioneeritud tankerite üksikasjad ja augusta impordimahu. Ukraina allikad toovad esile ametlikke Kiievi hääli – välisministeeriumi pressiesindaja Heorhiy Tykhyi, sanktsioonipoliitika voliniku Vladyslav Vlasyuki ja kaitseministeeriumi sõjaväeluure peadirektoraadi – kes raamistavad kaubanduse kui sanktsioonidest kõrvalehoidmise ja Venemaa kodumaiste töötlemisvõimsuste ukrainlaste löökide tagajärgede leevendamise. Mitmed Ukraina pealkirjad kuulutavad otseselt, et Ukraina on "ametlikult kinnitanud" Lõuna-Korea kütusetarned Venemaale, ning paljud väljaanded käsitlevad ka Soul i tagasilööki ja paralleelset vaidlust Põhja-Korea sõjavangide üleandmise üle, esitades Kiievi seisukoha, et konfidentsiaalsuskokkulepet ei olnud.
Kus kajastused lahknevad
Ukraina, The Guardian ja Lääne analüütikud kinnitavad Lõuna-Korea sadamate kasutamist kütuse tarnimiseks Venemaale, sh sanktsioneeritud tankerite kaudu; Lõuna-Korea presidendikantselei eitab süüdistusi, väidab, et ametlik kaubandusstatistika perioodil august 2025 – august 2026 ei näita diislikütuse, beniini ega lennukikütuse eksporti Lõuna-Koreast Venemaale, ning peab süüdistusi sobimatuks ja kontrollimata. Teine vastuolu puudutab konfidentsiaalsuskokkulepet Põhja-Korea sõjavangide üleandmise üle: Lõuna-Korea väitel Ukraina rikkus kokkulepet ja ise nõudis konfidentsaalsust; Ukraina presidendikantselei (mille seisukohta vahendavad Ukraina meediaallikad) eitab sellise kokkuleppe olemasolu. Kolmandaks, enamik allikaid viitab Lõuna-Korea sadamates juulis-augustis laaditud kütuse koguseks üle 176 000 tonni, kuid üks artikkel annab samal perioodil mahuks "üle 150 000 tonni".
Taust
Lõuna-Korea on Ukrainale 2023. aastal lubanud 2,3 miljardit dollarit toetust, peamiselt laenudena, ning tarninud humanitaarabi ja mittesurmavat varustust (kiivrid, kuulivestid, demineerimismasinad), keeldudes samas surmavate relvade tarnimisest. Juunis langes Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel Venemaa naftatöötlemistehaste töötlusmaht viimase 20 aasta madalaimale tasemele ja diislikütuse tootmine kahanes aastases võrdluses ligi 30%, mida Ukraina luure on seostanud Ukraina droonirünnakutega. Augustis importis Venemaa meritsi üle 368 000 tonni naftatooteid – üle seitsme korra rohkem kui juulis ja suurima igakuise mahuna alates täieulatusliku sissetungi algusest. Kuna Lõuna-Korea enda piirangud Venemaa vastu keskenduvad tööstusseadmete, elektroonika ja sõidukite ekspordikontrollile, ei näi kütusekaubandus rikkuvat Lõuna-Korea seadust.