Ukraina Kaitseministeerium
-
Ukraini sõjaväeüksused on DOT-Chain Defence platvormi kaudu saanud üle 1,5 miljoni drooni ja muu varustuse
Ukraini rünnakvojakondide üksused on pärast DOT-Chain Defence käivitamist juulis 2025 saanud platvormi kaudu üle 1,5 miljoni drooni ja muu varustuse. Platformi kaudu tellitud toodete koguväärtus ületab 100 miljardit grivnat. Sõjaväelased valivad varustuse ise ning ostavad selle riigieelarvelistest vahenditest.
-
Ukraina paljus Venemaa mõjutusagentuuri esindajatele karmemaid sanktsioone
Ukraina mereväe luureosakond ja Vastupidavust Teabeleviku Võitluse Keskus avaldasid andmed Venemaa mõjutusvõrgustike kohta Euroopa Liidus ning kutsusid rakendama sihtmeetmeid. Nende的建议包括 isiku sanktsioonid, finantsvarade blokeerimine, koostöö lõpetamine ning agentuuri esindajate väljajookimine ELi riikidest.
-
Pentagon: Ukrainale võidakse peagi anda 400 miljoni dollari väärtuses relvi USAI programmi raames
Pentagon kinnitas, et Ukrainale võidakse peagi anda 400 miljoni dollari väärtuses sõjalist abi USAI programmi raames. Ülekande üksikasjalikum sisu ja ajakava tuleb veel kooskõlastada Ukrainale riigikaitseministeeriumiga ning olenevad USA administratsiooni otsustest.
-
Trump ei tea, kes vähendas Starshieldi kiirust Ukrainas, ja väidab, et piirang on tühistatud
Donald Trump ütles, et ei tea, kes vähendas sõjalise Starlinki versiooni Starshieldi kiirust Ukrainas, ning kinnitas, et ta ei võtnud vastavat otsust vastu. Tema sõnul hakkas süsteem hiljem uuesti eelneva kiirusega töötama. Ukraina poolel jäi aga pärast Starshieldi töö taastamise teadet piiranguid esinema.
-
Venemaa kasutab Ukraina rünnakuteks uuendatud „Geran-5 K5-K“ drooni
Venemaa hakkas 2026. aasta sügisel Ukraina vastu kasutama uut reaktiivse drooni „Geran-5 K5-K“ modifikatsiooni. Ukraina riigiintellekti kaitseosakond (HUR) uuris peaaegu terviklikult maapinnale maandunud proovi ning klassifitseeriti selle väikese tiivaga raketena. Drooni kiirus ja lennukõrgus on suurenenud, selle varustuses on 90-kilogrammine termobaarsüütepomm ning juhtimiseks kasutatakse muu hulgas optilist navigatsioonisüsteemi.
-
Ukraina Riigikogu toetas esimesel lugemisel kosmoloogade moodustamist
Ukraina Riigikogu toetas 9. novembril esimesel lugemisel seaduse eelnõuet nr 13255, millega luuakse relvajõudude koosseisu kosmoloogad. Eelnõue kohta hääletas 252 rahvalauluetajat. Seaduse lõplikuks vastuvõtmiseks on vaja veel teist lugemist.
-
Ukraina tastas vähemalt kolm kõrgel õhul lendavate lennukite kanderakete püüdmissüsteemi
Ukraina korraldas vähemalt kolm katset süsteemidega, mis on mõeldud lenduvate objektide püüdmiseks Maa lähikoses, eelkõige vastuseks Venemaa ballistilistele „Oreshniki” rakettidele. Katsete hulka kuulusid ka suure kõrguse lennukitelt käivitatud kanderakete lennutised. Samal ajal töötab Ukraina oma satelliitsidevõrgustiku loomise nimel ning püüab vähendada sõltuvust Starlinkist.
-
Drooniattack kahjustas Rostovi oblastis Miuse jõe silda ja kuut transpordivahendit
Ukraini droonide rünnakul kahjustati Miuse jõe silda Rostovi oblastis Venemaal. Silla teepind ja kaks roomikraana saidi kahjustada, kuid ühegi ohvri kohta teateid ei olnud. Liiklus silla kohal korraldati esmalt vastassuunas ja hiljem suleti.
-
Ukrainas ründasid tehaseid Saratovis, Orulis ja Rostovis
Öö 7. novembril ründasid Ukraina droonid Saratovi naftetöötlemishtehas ja Oruli „Proton-Electroteks“-i tehases, kus tekkisid tulekahjud. Rostovis süttis samuti mahtude ja polümeeride lao põleng tehas „Almaz“ lähedal. Oruli tehas oli Ukraarma rünnaku all teist korda vähem kui kolme nädala jooksul.
-
Zelensky: Venemaa valmistab uut rünnakut Ukraina energiatarviku vastu
Ukraina president Volodõmyr Zelensky ütles 6. novembril, et luureteave annab märku uue Venemaa massilise rünnaku ohust. Väljavaadeldavad sihtobjektid on energiatarvikud, Dnipro jõele rajatud sillad ja tsivílinfrastruktuur. Õhuväed ja relvajõud valmistuvad võimaliku rünnaku kaitseks.
-
Ozoni logistikakeskus Adigejas rünnati droonidega, põhõlemine ja töökatkestus
Droonid rünnatasid Ozoni logistikakeskust Adigejas Venemaal ööl vastu 4. novembrit. Kompleksis süttis põlema ning kõik töötajad evakueeriti; esialgsних данихних järgi pole keegi vigastatud. Ozon peatas kohtadele tegevuse, suunas kauba ümber ning jätkas ülejäänud tellimuste täitmist teistest keskustest.
-
Venemaa õhuruudud Kõmõšuvahhas surmatasid vähemalt 31 inimese
Venemaa ründas 2. novembril Zaporižža oblastis Kõmõšuvahha kooli ja selle kõrval asuvat varjupaika, kus jagati humanitaarabi. Esialgu oli ohvrite arv 26, hiljem kasvas see 31-ni; Volodymyr Zelenskyi teatas hiljem 33 hukkunust. Päästetööd jätkusid ning kadunute arv kasvas 48-lt 58-le.
-
Brüsselis arutatakse 4.–5. novembril Ukraina julgud turvalisuse garantii ja pärastsõja taastumist
Euroopa Komisjon korraldab 4. novembril Brüsselis töökohtade kohtumise Ukraina julgud turvalisuse, pärastsõja taastumise ja majandusarengu küsimustel. Kohtumisel osalevad Ukraina, USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, NATO ja Maailmapanga esindajad. 5. novembril keskendatakse eraldi istungit turvalisuse garantiidele ning 10.–11. novembril on Abu Dhabi kavandatud Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolne töökohtade kohtumine.
-
Petropavlivska Borshhagivka konfliktis uuritakse nelukõigi kohalolu ja inimeste kinnipidamise väiteid
2. novembril 2026 tekkis Petropavlivska Borshhagivkas Kiievi oblastis konflikt privaatmaja ääres, mida kasutati Rahvuvanguardia sõjaväeliste ajutiseks paigutamiseks. Selle alguseks olid sotsiaalmeedias levinud kinnipidamise, piinamise ja surma väited, mis ei leitud kinnitust. Konfliktis tekivad vigastused ja varakahjustused, mitu inimest vahetati kinni ning asutused alustasid mitut uurimist.
-
Ivan Gavriliuk nimetati Ukrobоронpromi peadirektoriks
Ukraina riikliku aktsiaseltsi Ukraina kaitse tööstuse nõukogu nimetas generalmajor Ivan Gavriliuku Ukrobоронpromi peadirektoriks. Ta valiti avatud konkursil, mille kandidaate otsis ja esmaselt hindas Amrop Partnershipi ukrainaline esindus. Ülesandes nimetati muu hulgas ettevõtete tootmisvõimekuse suurendamine.
-
Ukrainas on minade ja muude lõhkeainetega seotud õnnetuste tõttu hukkunud või vigastatud 1757 inimest
Pööratud sõjas on minade ja muude lõhkeainetega seotud õnnetustes hukkunud või vigastatud 1757 inimest, sealhulgas 26 last. Ukraina esitles ühtlasi mudelit, mis jälgib ohvrite andmeid ja koordineerib abistamist. 2023. aastast sai abi 185 ohvrit.
-
Ukrainа kaitseväe juhtkond kavandas operatsioone ja tugevdas kaitsevaldkonda
Ukrainа kaitseminister Jevhen Hmar ja relvajõudude ülemjuhatser Mykhailo Drapatyi pidasid 31. oktoobril ühise nõupidamise. Nad arutasid lahinguidukit, Venemaa võimalikku mobilisatsiooni, õhuruutete vastuvõtmist, turvalisusriske ja kiireid vajadusi ning määrasid ülesanded operatsioonide planeerimiseks.
-
Austria politsejarvistasid Eesti ja Ukraina ajakirjanikke ning tunneb ära eksliku tuvastamise
Austria õigussüsteem pidas 8. oktoobril Võnnas kinni Ukraina ajakirjanikud Mihhailo Tkatsi ja Jaroslav Bondarenko, keda süüdistati spionaažis Ukraina sõjaväe luure kasuks. Päev hiljem vabastasid nad Tkatsi ning hiljem tunnustasid ära, et nad olid Bondarenko ja GURi sõjaväeliste vahendite vahelise seose või Tkatši eksliku tuvastamise. Tegelikult tegutses ajakirjanikud Võnnas eelmise prokurori peakorraleruse Ursslani Kravchenko asukoha leidmiseks.
-
Ukrainas loodi tööstuspolitika valitsuslik tänuutaja
Ukrainas loodi majandus- ja keskkonnaministri asetäitja amets koht tööstuspolitika valitsuslikuks tänuutajaks. Uue ametiülesande eesmärk on tugevdada промислова координація, інвестиций талыптың, өндіріс кеңейту және жаһандық есептеру емес, есептер.
-
Ukraina väitis olevat tabanud üle 1000 Vene kaatri ja paadi 2025. aasta esimesel kümnel kuul
Ukraina kaitseministeerium teatas, et Ukraina relvajõud tabasid 2025. aasta esimese kümne kuuga üle 1000 Vene kaatri ja paadi. Suurimad kaod recorded juulis, kui tabati üle 230 alust. Ministeeriumi sõnul nõrgestavad rünnakud Venemaa võimet kontrollida veeteid ning viia üle inimeste ja tehnika.