Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium
Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium on föderaalne täitevvõimu asutus, mis vastutab USA riikliku julgeoleku poliitika ja relvajõudude eest. Ministeeriumi juhib Kaitseminister – valitsuskabineti liige – ning selle peakorter asub Pentagonis Arlingtonis Virginia osariigis. Ministeeriumi haldusalasse kuuluvad maavägi, merevägi, õhujõud, merejalavägi ja kosmoseväed ning ta koordineerib sõjalisi operatsioone ja kaitsehangeteid kogu maailmas. Tegemist on Ameerika Ühendriikide suurima tööandja ja ühe suurima valitsusasutusega maailmas.
-
USA väidab, et ei keelatanud Ukrainale Starlinki kiiruse piiramist
Ukraina sõjaväe kasutatava Starshieldi kiirust piirati, mis häiris vähemisi ja raskendas logistikat ning eri tüüpi droonide kasutamist. Kes piirangu käivitas, on vaieldav: The Wall Street Journal süüdistab Elon Muskit, Reuters valitsust ja USA ametnikud välistavad otsese korralduse.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Zelensky ja Rubio arutasid intervalltõrjerakette, varajast hoiatamist ja Starlinki olukorda
Ukraina president Volodymyr Zelensky pidas 20. oktoobril telefonikõneluse USA riigisekretäri Marco Rubioga. Kõneluse kolm peateemat olid ballistiliste rakettide vastased intervalltõrjeraketid, varajane hoiatus Vene ballistiliste rünnakute eest ning Starlinki ja Starshieldi teenuste taastamine Ukrainas. Zelensky nimetas vestlust "sisuliseks" ja "konstruktiivseks" ning tänas Rubiot. Rubio ütles ajakirjanikele Indias, et USA poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud ning varajase hoiatuse probleemid olid tehnilist laadi.
-
USA seadusjad uurivad StarShieldi piirangute pärast ja ähvardavad vastutavateametajate karistamist
USA seadusjad Brian Fitzpatrick ja Tom Tillis alustavad StarShieldi kasutamist puudutavaid kongressialseid samme pärast teateid, et SpaceX piiras Ukraina sõjaväe droonide satelliitside kiirust. Fitzpatrick ähvardas vastutavate agentuuride ja nende juhtide ees suurete eelarveteetega ning lubas rääkida president Volodõmyr Zelenskyiga. Valge Maja ja teised USA ametnikud on piirangute põhjustamise eest vastutuse eitanud.
-
USA kaitseminister ei allkirjasta Ukrainale mõeldud Patriot-rakettide üleandmist, Zelenskõi süüdistab Washingtoni viivitamises
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et USA kaitseminister Pete Hegseth ei ole heaks kiitnud olulise partii Patriot-tõrjerakettide üleandmist Ukrainale, kuidas Ukraina liitlased on need juba ära maksnud. Zelenskõi iseloomustas viivitust poliitilise otsusena ja märkis, et Pentagonis on viivitatud ka muud „eluliselt vajalikud" tarneid. Samal ajal teatas ta, et Ukrainale laekub praegu ainult umbes 12 Patriot-raketti kuus, mis on ligikaudu veerand Bideni administratsiooni ajal saadetud kogusest. USA valitsuse esindaja nimetas Kiievi süüdistused „vääraks"; kaitseminister Hegseth ja riigisekretär Marco Rubio selgitasid viivitust vajadusega tagada USA enda varud. Ööl vastu 19. oktoobrit tabas Venemaa Ukrainat 16 ballistilise raketi ja üle 200 drooniga, ilma et partnerid oleksid andnud esimese löögi kohta varahoiatust.
-
SpaceX kehtestas Ukraina Starshieldi terminalidele kiirusepiirangu
SpaceX kehtestas 14. oktoobri öösel ühepoolselt Starshieldi sõjaväe-terminalide tööle Ukraina territooriumil kiirusepiirangu, mille tulemusena kaotasid Ukraina droonid -tõrjurid, mis jahtivad Vene reaktiivseid Shahed-droone, võime töötada. President Volodymyr Zelensky teatas 17. oktoobril, et katse näitas piirangu kehtivat ainult Ukrainas ja mitte ELi riikides, ning nimetas seda "kavandatud operatsiooniks". USA valitsuse, Musk ja Trumpi vahel jätkub vaidlus selle üle, kes piirangu kehtestas.
-
Üle poole Ukraina F-16 hävitajatest on maas: hooldus Belgias võtab kuni 40 nädalat
WSJ-i reportaaži järgi on üle poole Ukraina F-16 hävitajatest Belgias toimuva pikenenud tehnilise hoolduse tõttu välja lennuvõimestatud. Probleemi keskmes on USA kontaktiga Belgia ettevõte Sabena Aerospace Engineering. President Zelenskõi kinnitas Financial Timesile, et ligi pooled Ukraina F-16-d on Euroopas remondis, ja teatas 29. septembril kokkuleppest Belgia kolme F-16 üleandmiseks aasta lõpuks. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tõhhõi seevastu lükkas üles kujundatud "katastroofiliselt madala" valmisoleku versiooni tagasi. Bloomberg kirjutas 30. septembril, et Ukraina soovib osta kümneid tuhandeid 20 mm mürske F-16-dele reaktiiv-droonide vastu.
-
Ramsteini kohtumisel lubas Saksamaa Ukrainale Patriot-rakette ja avas uue "City Dome" projekti
8. septembri virtuaalsel Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktgrupi 36. kohtumisel teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius PAC-2 ja AIM-9 rakettide kiirest tarnest Bundeswehri ladudest ning "City Dome" projekti käivitamisest Ukraina linnade kaitsmiseks. Suurbritannia eraldas 100 miljonit naela PURL-i kaudu õhutõrjepaketti, mis sisaldab Patriot rakette, ning Ukraina sõlmis koos partnerite ja EL-i laenuga lepingu ligikaudu 1000 Patrioti raketi hankimiseks.