Budanov: tema sõnul pidas ta aastaid varakanaleid Vene GRU juhi ja Wagneri asutajaga
Ukraina presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov, kes juhib ka Ukraina delegatsiooni Venemaaga peetavatel läbirääkimistel, ütles 4. septembril ilmunud intervjuus ajalehele The New York Times, et pidas aastaid tagasisidekanaleid Vene sõjaväeluure (GRU) juhi Igor Kostjukovi ja hiljem hukkunud Wagneri asutaja Jevgeni Prigožiniga. Ta soovitas president Volodymyr Zelenskyl mitte nõustuda Donbassi kompromissidega, mis annaks Venemaale formaalse kontrolli tema sõjaväel järelejätmata territooriumi üle.
Põhipunktid
- Budanov juhib Ukraina delegatsiooni Venemaaga peetavatel läbirääkimistel ja nimetati presidendi kantselei juhiks 2026. aasta jaanuari alguses.
- Ta ütles NYT-le, et pidas pikka aega kontakti GRU juhi admiral Igor Kostjukoviga; esimesed läbirääkimised toimusid 2022. aastal Türgi vahendusel Musta mere teraviljateede avamise teemal.
- Dialoog Kostjukoviga jätkus isegi pärast seda, kui Ukraina luure kandis 2024. aastal Vovtshanski tsement tehases GRU tugipunkti rünnakus suuri kaotusi Kostjukovi vägedele.
- Budanov suhtles ka Wagneri asutaja Jevgeni Prigožiniga; need kontaktid kestsid kuni 2023. aasta Wagneri mässuni ja Prigožini surmani lennukiplahvatuses.
- Ta soovitas Zelenskyl mitte nõustuda Donbassi kompromissidega, mis annaks Venemaale õiguse esitada uusi territoriaalseid nõudmisi.
- Budanov pakkus välja, et läbirääkimised võivad jätkuda septembris, kuid tema hinnangul ei teki tingimusi relvarahuks enne 2027. aasta kevadet.
- 28. augustil Moseitšukile antud intervjuus ütles Budanov, et Venemaa ei soovi praegu sõda lõpetada ja selle lõppu ei tasu oodata eelolevaks talveks.
Miks see on oluline
Budanov juhib Ukraina delegatsiooni Venemaaga peetavatel läbirääkimistel, mistõttu tema paljastused nende läbirääkimiste olemuse kohta on eriti kaalukad. Tema ülestunnistus paralleelsete tagakanalite kohta GRU juhiga näitab, et kontaktid Venemaa sõjaväeluurega on jätkunud isegi pärast nende vahelisi lahinguoperatsioone. Tema nõuanne Zelenskyl seab otsese poliitilise lae igale kokkuleppele kahel praeguse rahuplaani kõige vaidlusalusemal teemal: Zaporižžja tuumaelektrijaama ja Ukraina valduses oleva Donbassi osa üle. Intervjuu annab haruldase avaliku kirjelduse selle kohta, kuidas läbirääkimiskanalit aastate jooksul ehitatud ja ülal peetud on.
Mis juhtus
Kyrylo Budanov, kelle 2026. aasta jaanuari alguses määras president Zelensky presidendi kantselei juhiks ja kes juhib ka Ukraina delegatsiooni Venemaaga peetavatel läbirääkimistel, andis 4. septembril ilmunud intervjuus ajalehele The New York Times ülevaate oma aastatepikkustest tagakanalikontaktidest Vene sõjaväeluure ja eraviisilise sõjafirmaga. Ta kirjeldas regulaarset suhtlust GRU juhi admiral Igor Kostjukoviga alates 2022. aastast, mil Türgi vahendusel arutati Musta mere laevateede avamist teraviljaveoks, ning märkis, et dialoog andis märkimisväärseid tulemusi, sealhulgas sõjavangide küsimustes. See kontakt jätkus ka pärast 2024. aasta Vovtshanski tsemenditehase operatsiooni, kus Ukraina luure kandis Kostjukovi vägedele raskeid kaotusi. Budanov kinnitas ka regulaarset suhtlust Wagneri asutaja Jevgeni Prigožiniga kuni 2023. aasta Wagneri mässuni ja Prigožini surmani lennukiplahvatuses. Läbirääkimiste sisu osas soovitas ta Zelenskyl mitte nõustuda Donbassi kompromissidega, mis võimaldaksid Venemaal esitada uusi territoriaalseid nõudmisi, ning märkis, et territooriumi loovutamine annaks Moskvale preemia, mida selle sõjavägi ei suutnud lahinguväljalt haarata. Ta pakkus välja, et läbirääkimised võivad jätkuda septembris, kuid tema hinnangul ei teki tingimusi relvarahuks enne 2027. aasta kevadet. 28. augustil oli ta Moseitšukile öelnud, et Venemaa ei soovi praegu sõda lõpetada ja et läbirääkimised siiski peagi jätkuvad.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik viis allikat, mis selle loo juurde on esitatud, on Ukraina väljaanded (UA), mistõttu ei ole võimalik nende põhjal tuua välja eraldi Ukraina raamistust, mis erineks rahvusvahelisest kajastusest. Ukraina meedia edastab Budanovi NYT-intervjuud ja tema 28. augusti intervjuud Moseitšukiga ning rõhutab, et läbirääkimised Venemaaga on jätkunud eri tasanditel alates täismahulise agressiooni esimestest nädalatest, kuid seni ei ole õnnestunud kokku leppida ei relvarahu ega õiglast rahu.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Sisendis ei ole eraldi rahvusvahelist väljaannet peale algse 4. septembri New York Timesi intervjuu, mida Ukraina allikad vahendavad, mistõttu ei ole võimalik esile tuua eraldi rahvusvahelist raamistust.
Taust
Esimene kolmepoolne Ukraina-Venemaa-USA kohtumine toimus 23.–24. jaanuaril 2026, Ukraina delegatsiooni juhtis siis tollane Riikliku Julgeoleku- ja Kaitseenõukogu sekretär Rustem Umerov. Teine voor peeti Abu Dhabis 4.–5. veebruaril 2026. Abu Dhabi voorude ajaks oli 20-punktiline rahuplaani projekt kitsenenud kaheks lahendamata küsimuseks: Venemaa okupeeritud Zaporižžje tuumaelektrijaama haldus ja Ukraina kontrolli all oleva Donbassi osa üle. Budanov nimetati presidendi kantselei juhiks 2026. aasta jaanuari alguses ning on öelnud, et üks peamisi põhjusi, miks ta ametikoha vastu võttis, oli võimalus läbirääkimisi juhtida. 28. augustil ütles ta Moseitšukile antud intervjuus, et Venemaa ei soovi praegu sõda lõpetada ja et läbirääkimised peagi jätkuvad.