Dmitri Medvedev
Dmitri Medvedev on Venemaa poliitik, kes täitis aastatel 2008–2012 Venemaa Föderatsiooni presidendi ametit. Enne ja pärast presidendiametit oli tal valitsuse kõrgeid ametikohti, sealhulgas peaministri oma, ning ta on Ühtse Venemaa partei pikaaegne kõrge juhtkonna liige. Praegu täidab ta Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimehe asetäitja ametikohta.
-
RIA Novosti avaldas ja kustutas seejärel Leedule tuumarünnakut ähvardava veeru
Vene riiklik uudisteagentuur RIA Novosti avaldas 25. septembril kolumni, milles ähvardati Leedut tuumarünnakuga seoses sealsete põhiseaduslike sammudega massihävitusrelvade vastuvõtmiseks. Artikkel kustutati umbes kolm tundi pärast avaldamist ning agentuur teatas, et see ei kajasta toimetuse ega Vene Föderatsiooni riiklikku seisukohta.
-
EL pikendas Ukraina-vastaseid sanktsioone 36 kuu võrra, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
EL-i Nõukogu pikendas 22. septembril Ukraina suveräänsust õõnestavate isikute vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuu võrra – kuni 22. septembrini 2029. Samas otsustas nõukogu eemaldada sanktsioonide loetelust Vene oligarhid Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani. Otsus järgnes Prantsusmaa survet, mida ajakirjandus seostas Prantsuse kodanike vabastamisega Aserbaidžaanis. Järgmisel päeval, 23. septembril andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armuotsuse, millega vabastas muu hulgas Prantsuse kodaniku Martin Ryani. Ukraina nimetas EL-i otsust "häbiväärseks".
-
Medvedev kinnitas Ühtse Venemaa kursi pikenenud sõjale Ukrainas
Ühtse Venemaa partei juht ja Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev kinnitas ajalehele Vedomosti antud intervjuus partei ametlikku pühendumust pikenenud sõjale Ukrainas ning Venemaa ühiskonna pikaajalisele militariseerimisele. ISW-i hinnangul kinnitab Medvedev oma seisukohaga partei sõjakuldset platvormi ja seab Ühtse Venemaa juhtima riigi mitteametlikku sõja- ja ultranatsionalistlikku ideoloogiat. Medvedev lükkas ühtlasi tagasi mobiliseerimise võimaluse, kuigi Ukraina luure ja meedia on teatanud Venemaa ettevalmistustest ulatuslikuks mobiliseerimiseks 2026.–2027. aastal.
-
Lavrov nimetas Saksamaa Leipzigi drooniintsidenti järel tehtud samme "päris sõja alguseks"
Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas Saksamaa reaktsiooni Leipzigi/Halle lennujaamas toimunud droonirünnaku katsele "päris sõja alguseks" ja võrdles Berliini samme diplomaatiliste esinduste sulgemisega enne Teist maailmasõda. Saksamaa süüdistas 1. septembril ametlikult Venemaad ukrainlaste An-124 vastu suunatud drooni rünnakus, sulges viimase Vene peakonsulaadi Bonnis ja lõpetas "Vene maja" tegevuse Berliinis. Moskva vastas Saksa Goethe-Instituuti filiaalide ja Peterburi Saksa peakonsulaadi sulgemisega.