RIA Novosti avaldas ja kustutas seejärel Leedule tuumarünnakut ähvardava veeru
Vene riiklik uudisteagentuur RIA Novosti avaldas 25. septembril kolumni, milles ähvardati Leedut tuumarünnakuga seoses sealsete põhiseaduslike sammudega massihävitusrelvade vastuvõtmiseks. Artikkel kustutati umbes kolm tundi pärast avaldamist ning agentuur teatas, et see ei kajasta toimetuse ega Vene Föderatsiooni riiklikku seisukohta.
Põhipunktid
- RIA Novosti avaldas 25. septembril veeru "Росію чекає ще одна СВО. Вона буде дуже короткою"
- Autori Olexandr Nosovõtši (RuBaltic.Ru peatoimetaja) tekst sisaldas otseseid tuumarünnaku ähvardusi Leedule
- RIA Novosti kustutas artikli umbes kolm tundi pärast avaldamist ning eemaldas selle toimetuse seisukohast
- Leedu Seim toetas 22. septembril ettepanekut eemaldada põhiseadusest massihävitusrelvade, sealhulgas tuumarelvade, vastuvõtmise keeld
- Vene Julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev oli varem ähvardanud, et Leedu võib tuumalöögi korral "kaardilt kaduda"
- Ukraina desinformatsioonivastane keskus iseloomustas avaldamist osana Venemaa ametlikust hirmutuskampaniast Balti riikide suunal
Miks see on oluline
Vene riikliku agentuuri väljaanne tõstatas avalikult stsenaariumi tuumalöögist NATO liikmesriigi vastu. See juhtus vahetult pärast Leedu seadusandlikke samme, millega võidakse avada tee massihävitusrelvade, sealhulgas tuumarelvade, majutamisele riigi territooriumil. Artikli kiire kustutamine ja toimetuse lahtiütlemine viitavad sisemisele ebamugavusele sellise sõnumi pärast, kuid veerg ise oli formaalselt raamistatud ajakirjaniku isikliku arvamusena.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik viis allikat on Ukraina meediast ja edastavad ühtset narratiivi: RIA Novosti avaldas ja seejärel kustutas kolumni, milles ähvardati Leedut tuumalöögiga. Ukraina väljaanded seostavad sündmuse otseselt Leedu põhiseadusliku hääletusega massihävitusrelvade kohta ning toovad esile Leedu vastuse, et ähvardused ei mõjuta riigi otsuseid ning riik on juba niigi NATO liikmena Venemaa sihtmärk. Ukraina desinformatsioonivastast keskust tsiteeritakse kui autoriteeti, kes iseloomustas veeru avaldamist Venemaa ametliku hirmutuskampania osana Balti riikide vastu.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvahelist raamistikku eraldi esitatud allikate seas ei kajastata.
Kus kajastused lahknevad
Allikates esineb autori nime kirjapildi lahknevus: mõned Ukraina väljaanded kasutavad vormi "Aleksandr Nosovitš", teised "Olexandr Nosovõtš". Sisuliselt sama isiku kohta käivana käsitletakse neid kõiki.
Taust
Enne juhtumit oli Leedu Seim juba 22. septembril toetanud ettepanekut eemaldada põhiseadusest massihävitusrelvade, sealhulgas tuumarelvade, majutamise keeld; lõplikuks kehtestamiseks on vaja kahte järgnevat hääletust. Varem oli Vene Julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev ähvardanud, et Leedu võib tuumalöögi korral "kaardilt kaduda". Leedu oli samuti varem blokeerinud juurdepääsu 12 veebilehele, mis levitasid sanktsioneeritud Vene raadio Sputniku saateid. Dossier Centeri ja Leedu väljaande LRT uurimiste kohaselt kuulub Nosovõtš Venemaa Presidendiameti ja Välisluureteenistuse töötajate koordineeritavasse mõjuvõrgustikku; ta on ka väidetavalt Nõukogu välis- ja kaitsepoliitika liige ning Valdai Aruteluklubi kaasasutaja. Kustutatud artikli koopia on säilinud veebiarsivis.