EL pikendas Ukraina-vastaseid sanktsioone 36 kuu võrra, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
EL-i Nõukogu pikendas 22. septembril Ukraina suveräänsust õõnestavate isikute vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuu võrra – kuni 22. septembrini 2029. Samas otsustas nõukogu eemaldada sanktsioonide loetelust Vene oligarhid Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani. Otsus järgnes Prantsusmaa survet, mida ajakirjandus seostas Prantsuse kodanike vabastamisega Aserbaidžaanis. Järgmisel päeval, 23. septembril andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armuotsuse, millega vabastas muu hulgas Prantsuse kodaniku Martin Ryani. Ukraina nimetas EL-i otsust "häbiväärseks".
Põhipunktid
- 22. septembril pikendas EL-i Nõukogu Ukraina-vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuu võrra – kuni 22. septembrini 2029; tegemist oli esimese kolmeaastase pikendamisega senise pooleaastase tsükli asemel.
- Sama otsusega eemaldati sanktsioonide loetelust Vene oligarhid Alisher Usmanov ja Mihhail Fridman, kes olid nimekirja lisatud 28. veebruaril 2022.
- Meede hõlmab ligi 3000 isikut ja juriidilist isikut; loetellu kuuluvad ka näiteks Putin, Lavrov, Medvedev ja Mišustin.
- Prantsusmaa survestas Usmanovi nimekirjast väljaarvamist ajakirjanduse andmetel seoses Aserbaidžaanis kinnipeetud Prantsuse kodanike vabastamisega; Baku on "sundimise" väite tagasi lükanud.
- 23. septembril andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armu 20 inimesele, sealhulgas detsembris 2023 kinnipeetud ja 16. märtsil 2026 kümnepäevaseks vangistuseks mõistetud Prantsuse kodanikule Martin Ryanile.
- Ukraina välisminister Andri Sybiha nimetas EL-i otsust "häbiväärseks ja põhjendamatuks" ning kutsus EL-i riike kehtestama Usmanovile ja Fridmanile riiklikud sanktsioonid.
- Läti oli ainus EL-i riik, kes avalikult vastustas Usmanovi ja Fridmani nimekirjast väljaarvamist, kuid jättis lõpuks erapooletuks; Eesti, Läti ja Leedu teatasid riiklike sanktsioonide kehtestamisest.
Miks see on oluline
EL-i Ukraina-põhiste sanktsioonide esmakordne kolmeaastane pikendamine kinnitab pikemaajalise stabiilsuse, kuid kahe silmapaistva Vene oligarhi eemaldamine sama otsusega on Ukraina jaoks tundlik tagasilöök. Otsus ilmestab, kuidas kahepoolne pantvangi- või kinnipeetavate diplomaatia ning riikide huvid (Prantsusmaa Usmanovi, Luksemburg Fridmani puhul) saavad kujundada EL-i ühtset sanktsioonipoliitikat. Ukraina reaktsioon – "häbiväärne" ja riiklike sanktsioonide nõue – annab märku pingest liitlaste vahel. Balti riikide vastus (riiklikud sanktsioonid) näitab, et riigid üritavad EL-i otsuse tekitatud lünka ise täita.
Mis juhtus
22. septembril 2026 pikendas EL-i Nõukogu Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust kahjustavate isikute vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuu võrra – kuni 22. septembrini 2029. Tegemist oli esimese pikendamisega senise pooleaastase tsükli asemel. Režiim hõlmab ligi 3000 isikut ja juriidilist isikut. Sama otsusega eemaldati nimekirjast Vene oligarhid Alisher Usmanov ja Mihhail Fridman, kes olid loetellu lisatud 28. veebruaril 2022.
Prantsusmaa oli pikka aega survestanud Usmanovi eemaldamist, mida ajakirjandus seostas Prantsuse kodanike vabastamisega Aserbaidžaanis. Luksemburg toetas Fridmani eemaldamist, mis on seotud Fridmani kohtuvaidlustega riigi vastu vähemalt 16 miljardi USA dollari ulatuses külmutatud varade eest. Slovakkia, Prantsusmaa ja Luksemburg toetasid algatust; sammud ei olnud Ukraina eelnevalt kooskõlastatud. Läti oli ainus EL-i riik, kes avalikult vastustas kahe oligarhi eemaldamist, kuid jättis lõpuks erapooletuks, et mitte hääletada kogu otsuse vastu. EL-i Nõukogu möödas pikendamise tähtajast ning kasutas õiguslikku "tugipuud", et vältida kogu sanktsioonipaketi kokkuvarisemist.
Järgmisel päeval, 23. septembril 2026, allkirjastas Aserbaidžaani president Ilham Alijev armuotsuse, millega vabastas 20 inimest, sealhulgas Prantsuse kodaniku Martin Ryani, kelle detsembris 2023 kinni peeti ja 16. märtsil 2026 kümnepäevaseks vangistuseks spionaažis süüdi mõisteti. Prantsusmaa tervitas otsust kui "humanitaerset žesti". Ukraina välisminister Andri Sõbiha nimetas EL-i otsust "häbiväärseks ja põhjendamatuks" ning kutsus EL-i riike kehtestama Usmanovile ja Fridmanile riiklikud sanktsioonid. Eesti, Läti ja Leedu teatasid riiklike sanktsioonide kehtestamisest. Eesti välisminister Margus Tsahkna nõudis Prantsusmaalt üksikasjalikke selgitusi ja nimetas otsust valeks signaaliks valel hetkel.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad kahes punktis. Esiteks, kas Aserbaidžaan "šantažeeris" Prantsusmaad Usmanovi kaardi kaudu seoses kinnipeetud Prantsuse kodanikega – EL-i diplomaatide sõnul (Reuters) andis Pariis seda mõista, Baku aga lükkas šantaživäite tagasi. Teiseks, kui üksildane oli Läti otsuse vastu. Läti peaministri Andris Kulbergsi sõnul oli Läti ainus, kes vastu oli, ja Leedu ning Eesti olid tema üllatuseks juba nõustunud; teisalt on teistes aruannetes Eesti toonitatud oma tugevat avalikku kriitikat ja hilisemaid riiklikke sanktsioone.
Taust
EL-i Ukraina-põhiste piiravate meetmete režiim loodi märtsis 2014 Krimmi annekteerimise järel ja hõlmab praegu üle 3000 isiku ja juriidilise isiku. Usmanov ja Fridman lisati nimekirja 28. veebruaril 2022, Putin ja Lavrov 25. veebruaril 2022 – päev pärast täiemahulise sissetungi algust. Prantsuse kodanik Martin Ryan, Mercorama tegevjuht, peeti Aserbaidžaanis kinni detsembris 2023 ning mõisteti 16. märtsil 2026 kümnepäevaseks vanglakaristuseks spionaažisüüdistuste alusel, mille Prantsusmaa on tagasi lükanud. Usmanov kolis 2022. aastal Usbekistani; Ukraina kõrgeima korruptsioonivastase kohtu otsusega konfiskeeriti tema Ukraina varad 2024. aasta oktoobris. Fridmanit on Ukraina SBU otsinud alates detsembrist 2023; tema Ukraina varad, sealhulgas Alfa-Bank (nüüd Sense Bank), on riigistatud.