Кая Каллас
Kaja Kallas on Eesti poliitik ja Reformierakonna juht. Aastatel 2021–2024 oli ta Eesti peaminister. 2024. aastal määrati ta Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks, juhtides Euroopa välisteenistust. Ta on tuntud oma järjekindla toetuse poolest Ukrainale ja kindla seisukoha poolt Venemaa suhtes.
-
USA kavandas NATO reeglite ja Euroopa väejaotuse aruteludesse Venemaa sõjaga lõpetamise läbiräänelistel
USA pakkus Venemaa sõja lõpetamise läbiräänelistel arvesse võtta NATO reegleid ja Euroopas paiknevate vägede seisundit. Euroopa liidrid nõusustasid tehniliste konsultatsioonidega ning USA vahendajad üritavad suunata Venemaat ja Ukrainat arvestama uusi ettepanekuid. Samal ajal on esербіт ja läbimõeldud питання про Донбас та Ukrainian NATO-liikmelisus vastuolus.
-
Rahvusvahelised partnerid eraldavad Ukrainale 70 miljonit eurot miinide eemaldamiseks
Rahvusvahelised partnerid teatasid konferentsil UMAC 2026 Brüsselis 70 miljoni euro eraldamisest Ukrainale miinide eemaldamiseks. Vahendeid pakuvad Holland, Norra, Euroopa Liit ja Soome. Ukraina peaminister Serhii Koretskyi kutsus partnereid üles koordineerida rahastamist valitsusega ja arvestada miinide eemaldamist juba ümberdamise planeerimisel.
-
Eesti toetab Ukraina NATO-liikmesust ning sulgeb piiri Venemaaga
Eesti kaitse- ja välisministrid kutsusid üles Ukraina tulevast NATO-liikmesust ning hoiatasid, et Kiiv ei tohi liikmelisuse eest loovutada territooriumi. Eesti продовжує Ukrainale надавати підтримку 0,3% ВВП ning закриває 1. detsembril piiri Venemaaga reisijate suhtes. Samal ajal kahtlustati Eestis venemaalise sõjaväeluure organiseeritud sabotaaži droonitootja Threod Systems vastu.
-
EL lükkab tagasi Venemaa nõudmised ja nõuab esmalt relvarahu
Euroopa Liidu ministrid lükkasid 16. novembril tagasi Venemaa ettepanekud muuta Euroopa julustusarhitektuuri, sealhulgas viia NATO väed 1997. aasta piiridele. EL kutsus järele, et enne laema elavateemaliste küsimuste arutamist saavutataks relvarahu ja sõlmitaks rahu kokkulepepe. Euroopa liidukeskus lõpetas Abu Dhabi kestnud Ukraina, USA ja Venemaa kahepäevased läbirääkimised kokkuleppest ulatusliku vangivahetuse kohta ning euroopa osalejate valik sai tehtud Dublinis.
-
EL kasvamisforum Brüsselis: Ukrainale kuus neljast kuuelt üleminekuklastrist
Brüsselis toimus 16. novembril EL-i kasvamisfoorum, kus arutleti Ukraina ülemineku edenemist, reformide ja julgeoleku panuse küsimusi. Euroopa Komisjon tunnistas Ukraina reformide edenemist, kuid osutas aeglustunud tööle riigikogu, kohtute sõltumatuse ja õiguskaitse valdkonnas. Ukraina avas 2026. aastal neli kuuest üleminekuklastrist ning kahes viimases loodab riik valmisolekut kiirendada.
-
Ukraina ja EL valmistavad häädabi paketti talveks
Ukraina ja Euroopa Liit valmistavad häädabi paketti, mis aitaks tagada varutoite ja hoida ühendust Dnepri jõe ääres. Paketi esitatakse vastusena Venemaa rünnakutele, mis on kahjustanud energia- ja tsiviilinfrastruktuuri ning jätnud sadu tuhandeid inimesi elektrita. Paketi üksikasjalik kinnitamine oli kavandatud 16. novembril Brüsselis.
-
Nausėda: ELi julge turvalisusarhitektuur ei saa muutuda
Leedu president Gitanas Nausėda üitles Venemaa nõude kohta eemaldada NATO väed idareuroopa riikidest, et seda pole võimalik täita. Ta kinnitas, et EL turvalisusarhitektuur, mille aluseks on NATO, peab jääma muutumatuks ning et Euroopa juht ei nõustu Venemaa tingimustega.
-
EL parlamend toetas sanktsioonide laiendamist Venemaa terviklastele ja Põhja-Korea laste laagritele
EL ja Euroopa Parlamendi esindajad ütlesid, et Venemaa on okkupatsioonialadelt illegaalselt välja viinud üle 20 500 Ukraina lapse ning et tegevused laste identiteedi hävitamisega on inimkuriteo tunnused. Euroopa Parlament võttis 12. novembril vastu resolutsiooni, mis nõuab sanktsioonide laiendamist Venemaa, Valgevene ja Põhja-Korea vastutavate isikute ning struktuuride suhtes.
-
EL-i eesriilised leppisid 145 uue isiku ja ühingu lisamisel Venemaa sanktsiooniloenditesse
EL-i eesriilised leppisid 11. novembril 145 füüsilise isiku ja juridilise isiku lisamise Venemaa vastu suunatud sanktsiooniloenditesse kolme sanktsioonirežiimi raames. Uued piirangud puudutavad muu hulgas 50 Venemaa panka, kiiber-, hübriid- ja laevandussektori struktuure. Loendite lõplikuks kinnitamiseks oli kavandatud EL-i välisasjakomitee istung 16. novembril ning piirangud jõustuvad pärast otsuse avaldamist EL-i Official Journalis.
-
USA ettepanek uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kohta põhjustab Euroopas ebakindlust
USA administratsioon kavandas teadmata Euroopa liikmetele ja NATO liikmetele uut Euroopa julgeolekuarhitektuuri, яка передvõimaldaks Venemaa osalemise. Euroopa officials skeptiseerivad ettepanekut ning nõuavad, et arhitektuuri ei arutletaks sõjaga ajal ja Euroopa osaluseta. Volodymõr Zelenskõi rõhutab, et esmalt tuleb arutada sõja lõpetamist ja Ukraina julgeoleku garanteeringuid.
-
Ukrainal ja Venemaal rikutud häirete rakenduste kaudu levitati väärte hoiatusi
Küberründlused kahjustasid pühapeva õhtul Ukraina „Õhu häire“ ja Venemaa häirete ministeriumi rakendusi. Kasutajad said väärte hoiatusi tuuma-, kiirguse- ja keemilise ohu ning tänavavõitluste kohta. Lausung kinnitusid olid ehtsad: Ukrainal ja Venemaal jäid muud häirestussüsteemid tööle ning mõlemad rakendused taastati.
-
Suurbritannia suurendab Ukrainale abistamist ja kutsub liitlasi toime suurenema
Suurbritannia eraldab Ukrainale toetuseks 10 miljardit naela, millest 500 miljonit naela on mõeldud kiireks abiks järgmise talve jooksul. Briti kaitseminister Wes Streeting kohtus Brüsselis EL kõrge esindaja Kaja Kallasega ning kutsus Ukrainale liitlasi abi suurendama enne kontaktgrupi järgmist kohtumist Ramsteini formaadis.
-
Ukraina häire rakendus „Õhu häire“ sai tõenäoliselt häiritud ja edastas väärte hoiatusi
Ukraina häire rakendus „Õhu häire“ näitas õhtul 1. novembril väärseid hoiatusi radiaiooni- ja keemilise ohu, tuumakriisi, raketöö ning tänavavõitluse kohta. Rakenduse arendajad kinnitasid vol unauthorised välise sekkundeerimise, lülitasid push-teavitused välja ja taastasid teenuse järk-järgult. Ukraina õhuväed повідомили, et kiirgusohtu ei olnud ning riiklikud ja tänavaedasi häirete süsteemid jäid tööle.
-
Zelenskyi ja Erdoğan arutasid Musta mere ohutust ning Ukraina tulevikuülestusi
Ukraina president Volodymyr Zelenskyi kohtus 31. oktoobril Istanbulis Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğaniga. Nad arutasid Musta mere laevanduse ohutust, Musta mere vilja korridori taastamist ning võimalusi laiendada USA, Ukraina ja Venemaa vahelisi läbirääkimisi.
-
Zelensky kohtus Istanbulis Erdoğaniga: julge turvalisus, sõnastikud ja Musta mere julgeolek
Ukraina president Volodymyr Zelenskyy teeb 31. oktoobril 2026 Türkiyos töövisiidi president Recep Tayyip Erdoğani kutsel ning kohtus temaga Istanbulis. Nad обгutasid kahepoolset koostööd, sõda Venemaaga, võimalust kaasata Türkiye läbirääkimistesse ning ohutut laevaliiklust Mustas meres. Zelenskyy ütles, et novembris võidakse jõuda varem arutatud läbirääkimisvormideni, sealhulgas kolmepoolsel formaadil USA, Ukraina ja Venemaa osavõtul.
-
Venemaa reaktiivne droon ründas Dnipro raudteejaama platformi, surmades 14 inimest
29. oktoobril umbes kell 11.00 ründas Venemaa Dnipro oblastis nelja reaktiivse ründedrooniga. Kolm drooni suutis õhukaitse hävitada, kuid üks tabas Dnipro raudteejaama platformi, kus ootasid reisijaid. Hiljematel andmetel surid 14 inimest ja 14 said vigastusi; 13 kannatanut hospitaliseeriti.
-
Soome ja Norra liidrid kutsusid Putinit telefoniga kõnelema Ukraina sõja asemel
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre kutsusid 27. oktoobril Vladimir Putiniga telefonikõnele, et arutada sõda Ukrainas. Nad toimisid oma riikide liidritena, mitte Euroopa Liidu esindajatena, ning edastasid Volodymyr Zelenskyile oma hinnangu, et Venemaa on tõsiselt valmis Abu Dhabi kohtumiseks. Euroopa Komisjon aga ei näe Putini puhul erilist valmisolekut rahuülesannetel osaleda.
-
EL ei vali veel esindajat võimalikeksvestlusteks Vladimir Putiniga
Euroopa valitsused arutlevad ühe esindaja või esindajate rühma määramist, kes räägiks Putiniga otse Ukraina sõja lõpetamise üle, kuid ühist otsust pole veel saavutatud. Arutelu aktiveerus pärast USA eriühendaja Steve Witkoffi visiiti Venemaale ja ettepanekut korraldada kolmepoolne kohtumine Donald Trumpi ja Volodymyr Zelenskiga.
-
Ukraina ja Venemaa leppisid Oleshkys kohaliku relvavahetuse ja humanitaarmisiooni üle
Ukraina ja Venemaa leppisid okkupeeritud Oleshkys kohaliku relvavahetuse üle, et toimetada humanitaarabi ning evakueerida tsivilelanikke ohutute koridoride kaudu. Ukraina valmistab operatsiooni linna ja selle ümbruse deblokeerimiseks, et moodustada püsivad humanitaarkoridorid. Oleshkys on veel ligikaudu 2000 elanikku, neist peaaegu 50 last, ning kohal on raske toidu-, vee- ja ravimipuudus.
-
Saksa kantsler Merz: Ukraina kapitulatsioon ei ole võimalik
Saksa kantsler Friedrich Merz ütles 21. oktoobril Berliinis, et Ukraina kapitulatsioon Venemaa vastu sõjas, sealhulgas tingimusteta kapitulatsioon, ei ole võimalik. Ta kinnitas Saksamaa jätkuvat toetust Ukrainale ja valmisolekut läbirääkida, kuid rõhutas, et toetuse eesmärk on sõda võimalikult kiiresti lõpetada. Merz nimitas ka Venemaa dezinformatsiooni ja hübriidründeid suurimaks ohuks Saksamaa julupidavusele.