Кая Каллас
Kaja Kallas on Eesti poliitik ja Reformierakonna juht. Aastatel 2021–2024 oli ta Eesti peaminister. 2024. aastal määrati ta Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks, juhtides Euroopa välisteenistust. Ta on tuntud oma järjekindla toetuse poolest Ukrainale ja kindla seisukoha poolt Venemaa suhtes.
-
Kallas: EL vastus Venemaa rünnakutele Mustal merel – kolm suunda
ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas esitles 20. oktoobril Strasbourgis Euroopa Parlamendi plenaaristungil kolme suunda ELi vastuseks Vene eskalaatorile Mustal merel: Ukraina põllumajandusekspordi toetamine, mereturvalisuse tugevdamine ja rahvusvahelise diplomaatilise surve suurendamine Venemaale. Kallas märkis, et Ukraina kaotab alates juuli keskpaigast ekspordimarsruutide rünnakute tõttu umbes 60 miljonit eurot eksporditulu päevas.
-
Kallas: Euroopa peab Ukrainale jätkuvalt toetust andma ja nõudmisi esitama
Kaja Kallas väitis 20. oktoobril Euroopa Parlamendris, et Ameerika Ühendriikide läbirääkijad on umbes poolteist aastat püüdnud Ukraadat sundida kapituleeruma Vladimir Putini tingimustel. Tema sõnul takistas Ukraaat kapituleerumist Euroopa toetus ning Euroopa peab jätkuvalt toetama Ukraadat ja osalema rahuvõimalustes. Kallas kutsus ka üles nõudmiste esitamise Venemaale, et saavutatud rahu oleks püsiv ja õiglane.
-
Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno alustas näljastreiki okupeeritud Oleški humanitaarolukorra tõttu
Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno teatas 20. oktoobril X-is näljastreigist, et juhtida rahvusvahelist tähelepanu okupeeritud Oleški humanitaarkriisile Hersoni oblastis. Ta nõuab viivitamatut humanitaarrelvarahu, toidu ja ravimite juurdepääsu ning tsiviilelanike ohutut evakuatsiooni. Hommikuks 21. oktoobriks oli tema algatusega liitunud 277 inimest.
-
USA seadusjad uurivad StarShieldi piirangute pärast ja ähvardavad vastutavateametajate karistamist
USA seadusjad Brian Fitzpatrick ja Tom Tillis alustavad StarShieldi kasutamist puudutavaid kongressialseid samme pärast teateid, et SpaceX piiras Ukraina sõjaväe droonide satelliitside kiirust. Fitzpatrick ähvardas vastutavate agentuuride ja nende juhtide ees suurete eelarveteetega ning lubas rääkida president Volodõmyr Zelenskyiga. Valge Maja ja teised USA ametnikud on piirangute põhjustamise eest vastutuse eitanud.
-
USA kaitseminister ei allkirjasta Ukrainale mõeldud Patriot-rakettide üleandmist, Zelenskõi süüdistab Washingtoni viivitamises
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et USA kaitseminister Pete Hegseth ei ole heaks kiitnud olulise partii Patriot-tõrjerakettide üleandmist Ukrainale, kuidas Ukraina liitlased on need juba ära maksnud. Zelenskõi iseloomustas viivitust poliitilise otsusena ja märkis, et Pentagonis on viivitatud ka muud „eluliselt vajalikud" tarneid. Samal ajal teatas ta, et Ukrainale laekub praegu ainult umbes 12 Patriot-raketti kuus, mis on ligikaudu veerand Bideni administratsiooni ajal saadetud kogusest. USA valitsuse esindaja nimetas Kiievi süüdistused „vääraks"; kaitseminister Hegseth ja riigisekretär Marco Rubio selgitasid viivitust vajadusega tagada USA enda varud. Ööl vastu 19. oktoobrit tabas Venemaa Ukrainat 16 ballistilise raketi ja üle 200 drooniga, ilma et partnerid oleksid andnud esimese löögi kohta varahoiatust.
-
ELi juhid valmistuvad stsenaariumiks, kus Trump asetub Moskva poolele
Brüsselis toimuval ELi tippkohtumisel valmistuvad Euroopa juhid võimaluseks, et USA president Donald Trump asetub sisuliselt Moskvaga samale poole, kuna ta on viimase nädala jooksul tühistanud Kremli vastu suunatud energiasanktsioonid, avaldanud Kiievile survet lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehastele ning seadnud kahtluse alla Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõi legitiimsuse. Euroopa peaministrid, sealhulgas Taani peaminister Mette Frederiksen, hoiatasid, et lääneliit on nüüd nõrgemas positsioonis kui mõni päev varem.
-
Zelenski: Ukraina taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehe Financial Times intervjuus, et Ukraina lõpetab kolmepäevase pausi ja taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Pausi oli palunud USA, kuid Zelenski sõnul ründas Venemaa selle aja jooksul jätkuvalt Ukraina energiataristut, USA ei hoiatanud ette kahe õö ballistiliste rakettide eest ning SpaceX piiras Starshieldi terminalide tööd.
-
Trumpi administratsioon kaalub Vene «varifloti» tankerite sanktsioonide leevendamist
USA president Donald Trumpi administratsioon kaalub võimalust leevendada sanktsioone Vene ja teiste riikide õli vedasid vedanud nn varifloti laevade suhtes, et langetada rekordiliselt kõrgeid tankerite prahtimismäärasid ja suurendada Pärsia lahe piirkonna naftatarnet. Ettevõtted peaksid selliste laevade kasutamiseks hankima individuaalsedload USA rahandusministeeriumilt. Energiaminister Chris Wright kinnitas plaani avalikult.
-
Bulgaria valib 25. oktoobril presidenti: Yotova ja Gyurov põhikonkurentidena
Bulgarias toimub 25. oktoobril presidendivalimiste esimene voor, kus peamisteks konkurentideks on ajutiselt presidendi kohuseid täitev Iliana Yotova ning endine Ukraina-meelne peaminister Andrey Gyurov. Küsitluste järgi on Yotova selges edus. Valimiste taustal on endine president Rumen Radev nüüd peaminister ning tema uus poliitiline jõud Progressive Bulgaria valitseb parlamendis.
-
Kellogg: Ukrainal peab olema vabadus lüüa sihtmärke Venemaal
Endine USA eriesindaja Ukraina küsimustes Keith Kellogg ütles Varssavi julgeolekufoorumil Bloomberg Televisionile antud intervjuus, et Ukrainal peaks olema vabadus rünnata sihtmärke Venemaa territooriumil. Ta astus sellega vastuollu USA presidendi Donald Trumpiga, kes oli nädalavahetusel kutsunud Kiievit üles lõpetama õhurünnakud Vene naftatöötlemistehaste vastu.
-
Soome kutsus EL-i riike üles keelama turismiviisade väljastamine venelastele; Eesti toetas ettepanekut
Soome välisminister Elina Valtonen kutsus EL-i liikmesriike üles esitama Euroopa Komisjonile ühispöördumist, millega peatataks turismiviisade väljastamine Venemaa kodanikele kuni sõja lõppemiseni Ukrainas. Eesti välisminister Margus Tsahkna teatas 13. oktoobril X-i vahendusel Eesti toetusest Soome algatusele.
-
Trump teatas Venemaa-Ukraina "energiahäirerahust", Kreml ei kinnitanud kokkulepet
USA president Donald Trump teatas 11. oktoobril Truth Socialis niinimetatud "energiahäirerahust" Venemaa ja Ukraina vahel, väites, et mõlemad pooled on sellega nõustunud. Valge Maja selgitas hiljem, et algne kokkulepe hõlmaks ainult rünnakute lõpetamist teineteise naftatöötlemistehaste vastu. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et teade oli talle uudiseks, ja rõhutas, et Ukraina jaoks on peamine Vene rünnakute lõpetamine elektrijaamade ja elektrivõrgu vastu. Mõni tund pärast Trumpi avaldust tabas Vene rünnak Harkivi soojuselektrijaama TEC-5 ja Kiievi energiarajatisi. Kreml keeldus lepingut kinnitamast ning Prantsusmaa president Macron märkis, et ei näe Vene poolt mingit energiahäirerahu.
-
Sikorski: NATO peab olema valmis otsustavaks vastuseks Vene hübriidrünnakutele
Poola välisminister Radosław Sikorski ütles ajalehele Financial Times Londoni-visiidi ajal, et NATO riigid peavad valmistuma otsustavaks vastuseks võimalike surmaga lõppevate Vene hübriidrünnakute vastu Euroopas. Ta tegi ettepaneku sulgeda Vene konsulaadid, piirata Vene diplomaatide liikumist, nõuda biomeetrilisi passe kõigilt Venemaa kodanikelt ELi sisenedes ning vähendada venelastele väljastatavaid turismiviisumeid. Sikorski märkis, et tapmiste tõenäosus kasvab, kuna Venemaa laiendab Euroopa ühiskondade destabiliseerimiseks suunatud operatsioone.
-
Kreml toetaja Trumpi ettepanekut Ukraina uue presidendi valimiseks; Euroopa liidrid avaldasid Zelenskõile toetust
USA president Donald Trump ütles 10. oktoobril, et Ukrainal on aeg saada uus president, kes suudaks Venemaaga kokkuleppele jõuda. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov toetas Trumpi avaldust, väites, et Volodõmõr Zelenskõi ei näita üles poliitilist tahet sõja lõpetamiseks. Zelenskõi pakkus vastuseks välja valimiste korraldamise tingimusel, et Venemaa nõustub 60-päevase relvarahuga. ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas teatas 12. oktoobri ELi välisasjade nõukogu eel, et sõja ajal valimisi läbi viia ei prita, ja kutsus üles suurendama survet Venemaale. Euroopa ja Briti liidrid avaldasid avalikult toetust Zelenskõile.
-
Trump tegi Putiniga diislikütuse kokkuleppe ja nõudis Zelenskyl lahkumist
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump telefonkõne järel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokkuleppest lasta USA ja maailma turgudele 300 000–3 miljonit tonni Vene diislikütust. Kreml tühistas selleks ennetähtaegselt juulis 2026 kehtestatud diisliekspordi keelu ning USA rahandusministeerium väljastas ajutise üldloa kuni 7. aprillini 2027. Trump süüdistas seejärel Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt sõja mitte lõpetamises ja ütles, et "on aeg, et Ukraina valiks uue presidendi". Zelensky nimatas otsust "nõrkuseks" ja "kingituseks Putinile", samal ajal kui USA, Ukraina, Euroopa ja NATO läbirääkimised Miamis ennetähtaegselt lõppesid.
-
Zelensky ja Starmer leppisid kokku kahepoolse kohtumise pärast telefonikõnet
Ukraina president Volodymyr Zelensky ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer leppisid telefonikõnes kokku kahepoolse kohtumise lähikuudel. Kõne keskendus Ühendkuningriigi uuele Venemaa-vastaste sanktsioonide paketile, õhutõrjevajadusele ja nõudele viivitamatu energiarahu järele. See toimus taustal, kus USA president Donald Trump avalikult kritiseeris Zelenskyt ja teatas USA-Venemaa kokkuleppest Vene diislikütuse tarneteks.
-
Michal: Eesti tõstab Ukrainale antavat abi, et Vene naftatööstused hävitada
Eesti peaminister Kristen Michal teeb järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel ettepaneku suurendada Ukrainale antavat abi, et võimaldada Ukrainal hävitada Vene naftatööstusi. Samas kritiseeris Michal teravalt 9. oktoobri USA-Venemaa diislikokkulepet, nimetades seda suureks veaks ja öeldes, et kokkulepped diktaatoritega viivad hukatusse.
-
Trump tühistas Venemaa diislikütuse sanktsioonid Putini kõne järel – Euroopa ja Ukraina kriitika
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump 'ülim edukast' telefonikõnest Vladimir Putiniga ja leppis kokku Venemaa diislikütuse tarned USA ja maailmaturgudele, tuues välja korragaaksade mahuks kuni üle 4,8 miljoni tonni. USA rahandusministeerium andis välja ajalueu üldise litsentsi (No. 135), mis lubab Vene päritolu diislikütuse müüki ja importi kuni 7. aprillini 2027. President Volodõmõr Zelenskõi nimetas otsust 'nõrgaks' ja 'ebaausaks' ning ütles, et Ukraina jätkusid droonirünnakuid Venemaa naftatehastele. Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Eesti juhid kinnitasid, et ei vähenda survet Venemaale, ning Kaja Kallas teatas 12. oktoobriks kavandatavast suurimast ELi sanktsioonide paketist alates sõja algusest.
-
Trump kutsus Ukrainat valima uue presidendi; päev varem teatas ta diislilepingust Putini
USA president Donald Trump ütles 10. oktoobril ajakirjanikele, et on aeg, mil Ukraina peaks valima uue presidendi, kes suudaks sõja Venemaaga lõpetada. Ta süüdistas Volodymyr Zelenskit sõja mitmel korral lõpetamata jätmises. Trumpi avaldus järgnes päev varem teatavaks tehtud USA-Venemaa diislikütuse kokkuleppele, mille vastu Ukraina ja EL välisministrite juht Kaja Kallas avaldasid kriitikat.
-
Endine Saksa liidukantsler Schröder tähistas Putiniga 74. sünnipäeva
Endine Saksa liidukantsler Gerhard Schröder veetis 7. oktoobril Venemaa presidendi Vladimir Putini 74. sünnipäeva Putiniga koos tema kodus, teatas Kreml. Kohtumine vallandas Saksa valitsuse, opositsiooni ja EL-i poliitikute terava kriitika, Saksa liidukantsler Friedrich Merz nimetas Schröderi käitumist " absoluutselt amoraalseks".